Briti Birminghami ja Edinburghi ülikooli teadlaste sõnul elas üle 200 miljoni aasta tagasi, triiase ajastul «supersalamander», kelle peakuju meenutab tänapäeva WC-poti prill-lauda.
Prill-lauakujulise peaga «supersalamander» oli triiase ajastul tegija
Eelajaloolisele salamandrile anti teaduslikuks nimeks Metoposaurus algarvensis, edastab Live Science.
Iidse «supersalamandri» kolju ja teisi luid leiti Lõuna-Portugalist kunagise järvepõhja alalt.
Luude järgi tehti kindlaks, et need kuuluvad metoposaurustele, kelle puhul on tegemist suurte väljasurnud kahepaiksetega.
«Enamik tänapäeval elavatest kahepaiksetest on väikesed ja ohutud. Triiase ajastul olid aga suured kahepaiksed, kes tegid järvedest ja jõgedest üsna ohtlikud paigad,» sõnas Birminghami ülikooli paleontoloog Richard Butler.
Šotimaa Edinburghi ülikooli teadlase Steve Brusatte sõnul meenutab Metoposaurus algarvensis´e pea tõepoolest tänapäeva WC-pottide prill-lauda.
«Selle looma kolju oli piklik ja nagu pikaks venitatud, olles samas üsna lame. Samas ei puudunud tal teravad hambad nii ülemises kui alumises lõualuus. Loomal olid väikesed ja jässakad jäsemed, mis tähendab seda, et ta ei suutnud kuival maal kiiresti liikuda ning eelistas vees ujuda, kus oli liikumine lihtsam,» selgitas Brusatte.
Ta lisas, et Portugali leiupaigast leiti mitmeid selle looma jäänuseid, mis lubab oletada, et palju loomi suri samal ajal.
«Supersalamandrite» eluajal oli superkontinent Pangea oma lagunemise algjärgus. Need loomad elasid siis paikades, mis olid mägised, kuid samas leidus seal palju jõgesid ja järvi.
Metoposaurus algarvensis on tänapäeva salamandri kauge esivanem.
Nii iidne salamander kui veel umbes pooled tollased liigid surid välja triiase ajastu lõpul, umbes 201 miljonit aastat tagasi.
See massiline väljasuremine tegi tee vabaks hiidsisalikele, kes tühjaks jäänud koha täitsid.