Päikesevarjutusel märgati Päikesel päikeseplekke

Päikeseplekid

FOTO: phys.org

Täna nägi Euroopa mitmetes paikades päikesevarjutust, kuid Päikesel pandi tähele ka tumedaid sõõre.

Teadlaste sõnul tekitasid need esmapilgul kosmilise tolmuna paistvad laigud kontsentrilised magnetväljad, edastab Daily Mail.

Päikesel on niinimetatud päikeseplekid üsna tavalised ning nende arv muutub vastavalt sellele, kui aktiivne päike on.

Sellised sõõrid tekivad, kui magnetvälja kontsentratsioon põhjustab Päikese pinnatemperatuuri languse.

Päikeseplekkide suurus on erinev, ulatudes 16 – 160 000 kilomeetrini diameetrilt. Nad on piisavalt suured, et neid on võimalik Maalt näha palja silmaga, olles meie planeedist rohkem kui kümme korda suuremad.

Ülejäänud Päikesest jahedamad päikeseplekid kestavad paar päeva enne, kui kaovad.

Päikeseplekkide temperatuur on 2700 – 4200 kraadi, samas kui ümbritsevate alade temperatuur on umbes 5500 kraadi.

Päikeseplekke seostatakse ka päikesetuulega, mis kujutab endast laetud osakeste voogu.

Päikesel on aktiivsusperiood, mis kestab 11 aastat ning selle jooksul muutub ka päikeseplekkide kadumise ja ilmumise sagedus.

Tagasi üles