Legendaarne Atlantis asub Maroko rannikul?

FOTO: SCANPIX

Juba sajandeid on seiklejad ja arheoloogid püüdnud leida umbes 2000 aastat väidetavalt kadunud müstilist linnriiki Atlantist.

Vana-Kreeka filosoofi Platoni poolt kirjeldatud Atlantist otsitud näiteks Kreeta, Malta, Sitsiilia ja Santorini saare juurest, edastab Daily Mail.

Saksa arvutieksperdid pakkusid nüüd, et see linn ei uppunud, vaid selle jäljed on Maroko rannikul  näha. Linna olevat hävitanud tsunami.

Arvutiekspert Michael Hubner arvab Platoni väidetele toetudes, et Atlantise jäänused on tänapäeva Maroko kuurortlinna Agadiri lähedal. Ta kasutas matemaatikat ja GPSi, tegemaks kadunud linna kunagist asupaika kindlaks.

Sakslane leidis Platoni teostest «Timaeus» ja «Critias» 51 viidet müstilise linna kohta.

Viidete seas oli, et linn asus merele lähedal ning see oli ringikujuline. Huvitavaks faktiks on see, et Atlantise kauguseks Kreeka pealinnast Ateenast oli märgitud ligi 5000 kilomeetrit. Nii kaugel on paiku nii Euroopas, Aafrikas kui lähis-Idas.

Veel üheks viiteks oli, et selle lähedal on kõrged mäed. Kirjeldus klappis Maroko Atlase mägedega. Samuti oli märgitud, et see asub Egiptusest läänes.

Hubner pani Platoni teostest saadud andmed arvutisse ning kasutas 400 ruuduks jagatud kaarti.

Hubneri arvates on Atlantise tõenäoline asukoht Maroko Souss Massa tasandikul, mis asub Marrakeshist 160 kilomeetri kaugusel.

Hubner sõitis ise Marokosse kohale, uurimaks kas leitud vihjed vastavad tõele.

Ta leidis Marokost paiga, mille kuju meenutas ümarlinna jäänuseid ning selle ümber oli  nüüdseks kuivanud jõesänge.

Hubneri arvates tekitas legendi linna merre vajumisest see, et suured veemassid matsid ta enda alla.

Paljud on seni veendunud, et Platon lõi Atlantise kirjelduse illustreerimaks selle abil oma poliitilisi arusaamu, teiste arvates oli selle taga aga reaalne katastroof.

Platon pani Atlantist käsitleva teksti kirja umbes 360. aastal eKr, kirjeldades seda kui oma ajastu võimsat merelist jõudu.

See olevat olnud suurem kui iidsed Liibüa ja Türgi alad kokku. Atlantise kuningad olevat olnud merejumal Poseidoni järglased, kuid nad said inimestega lapsi ning rikkusid sellega oma jumalikkuse.

Umbes 9600. aastatel eKr olevat enamik Lääne-Euroopast ja Põhja-Aafrikast olnud Atlantise valitsemise all.

Enamik eksperte peab ebareaalseks, et Atlantis oleks saanud eksisteerida viimase jääaja lõpus ning oleks eelnenud vanimatele seni teadaolevatele linnadele kunagises Babülonis ja Mesopotaamias.

Legendi kohaselt olevat Atlantis vajunud ühe ööpäevaga merre pärast seda kui ei suudetud vallutada Ateenat.

Sajandite jooksul on püütud Atlantise asukohta tuvastada, arvates et see paik kunagi eksisteeris.

Arheoloogide arvates on kõige loogilisem, et Platon kirjeldas Kreeta ja Santorini saare Minose kultuuri. Neil saartel olnud inimasulad said umbes 1600. aastal eKr vulkaanipurskes kannatada.

On ka neid, kelle arvates kirjeldab Platon Musta mere üleujutust umbes 5000 eKr. See sündmus võis olla ka piibli Vana testamendi ülemaailmse veeuputuse loo aluseks.

Hubner lõi oma Atlantise teooria 2008. aastal ning enne oma surma 2013 andis ta oma arvutused teaduskirjanikule Mark Adamsile, kes kirjutas raamatu «Meet me in Atlantis».

Populaarne

Tagasi üles