Ärandja tõttu virelesid kuus MI6 agenti aastaid DDRi vanglates

George Blake Foto: spectator.co.uk

Külma sõja aegset Briti kaksikagenti, KGB heaks luuranud inglast George Blake`i tuntakse sellest, et ta paljastas Ida-Saksamaa agendid, kes töötasid Briti MI6 heaks.

Blake´i paljastuste ja DDRi vanglatesse jõudnud agentide kohta on aastakümneid olnud liikvel erinevaid jutte, kuid nüüd paljastus tõde, edastab The Telegraph.

Hiljutine uuring näitas, et Blake paljastas Nõukogude Liidu julgeolekuteenistusele kuus MI6 agenti, kes pandi pikaks ajaks DDRi vanglatesse, üks neist isegi 17 aastaks.

Hiljem ilmnes veel fakt, et üks brittide heaks luuranu oli Ida-Saksamaa kindral, kes viidi Moskvasse ja lasti seal maha.

Agentide saatuse jälile jõudis Briti režissöör George Carey, kes uuris Saksamaal Berliinis asuvate julgeolekuarhiivide dokumente.

See, mida Carey sai teada DDRi Stasi luurearhiividest, saab näha tema uues filmis «Masterspy of Moscow».

Careyl õnnestus teha kindlaks kuus Stasi poolt ohtlikuks nimetatud agenti, kuigi nende nimed olid arhiivimaterjalidest ära kustutatud.

Kuid tal õnnestus teada saada, et kuuikust üks on veel elus.

Režissöör teab kõigi kuue agendi nime, kuid Saksamaa seaduste järgi saab ta paljastada vaid kaks nime.

Ülejäänute nimi jääb saladuseks kuni nende sünnist on kulunud 120 aastat.

Üks isik, keda sai paljastada, on 1917. aastal sündinud Hans Möhring, DDRi luureametnik, kes vabastati vanglast 1976. aastal.

Carey poolt uuritud Stasi dokumentidest ilmnes, et Blake paljastas Möhringi ja ta arreteeriti 1959. aastal. Talle määrati eluaegne vangistus, kuid ta oli vanglas 17 aastat.

1894. aastal sündinud kiirkirjaosakaja Otto Georgi oli Saksamaal riigiametis olnud alates 1918. aastast. Georgi arreteeriti 1958. aastal ning kohus määras talle 1959. aastal eluaegse vangistuse. Ta oli enamiku oma vangistusest üksikkongis.

Ida-Saksamaa riigijuht Walter Ulbricht andis 1964. aastal käsu ta vabastada. Georgi elas Ida-Berliinis, kus ta suri 1970. aastatel.

Luurajate hulka kuulus ka 1927. aastal sündinud naine, kes ei soovinud oma raskest kogemusest Careyle rääkida. Ta vangistati 1961 ja vabastati 1964.

Viies äraandmise ohvritest oli 1919. aastal sündinud insener, kes arreteeriti 1960. aasta märtsis ning mõisteti sama aasta lõpul 15 aastaks trellide taha.

Hiljem ta vangistusaega lühendati kümnele aastale ning ta vabastati 1966. aastal.

Kuues ohver oli 1921. aastal sündinud väliskaubandusametnik. Ta arreteeriti 1959. aasta novembris ja ka talle määrati eluaegne vangistus. Ta pääses trellide tagant 1969 ja elas Ida-Saksamaal.

Agent Blake saatis 1961.aastal Nõukogude Liidu julgeoleku komiteele kirja, milles rõhutas, et tema poolt paljastatud MI6 agente ei tohiks vangistada, vaid ainult küsitleda ja üle kuulata.

«Dokumentidest paljastus, milliseid kannatusi Blake`i äraandlik tegevus neile agentidele tekitas. Kirjas olev aga ei näita, millise lepingu ta KGBga tegi,» selgitas Carey.

Idabloki heaks luuranud Blake tabati  ta kodumaal Ühendkuningriigis 1961. aastal ning mõisteti 41 aastaks vanglasse. Ta põgenes Wormwood Scrubis vanglast 1966. aastal minnes Nõukogude Liitu.

Praegu 92-aastane Blake elab ikka Moskvas, kus teda peavad kangelaseks nii Venemaa president Vladimir Putin ja teised KGB veteranid.