/nginx/o/2015/03/12/3861987t1h0c47.jpg)
Saksamaa arheoloogid leidsid Baierimaalt Regensburgist väljakaevamistel 250 aasta vanuse bretzel`i.
Arheoloogid leidsid Baierist 250-aastase bretzel´i
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baieri ajalooliste objektide säilitamise ameti esindaja Silvia Codrenau-Windauer selgitas, et tegemist on Saksa aladelt leitud vanima bretzel`iga, edastab The Local.
Arheoloogid leidsid lisaks väiksele vesikringlile ka leivapätsi ja croissant´i jäänused. Tegemist on 18. sajandi küpsetistega.
Arheoloogid naljatasid, et need pagaritooted on ületanud säilimisaja, kuid sellegi poolest on need tähtsad arheoloogilised leiud.
Uurimine näitas, et need pagaritooted säilisid tänu sellele, et said ahjus kõrvetada.
«Tundub, et pagaril läks osa küpsetisi nässu ning ta viskas need prügikasti,» selgitati.
Saksa arheoloogide jaoks on Regensburg olnud viljakas pinnas, sest varasemalt on sealt leitud mitmeid tähtsaid objekte, kaasa arvatud 1200 aasta vanune maja.
Doonau ääres asuvasse Regensburgi plaanitakse ehitada Baieri uus ajaloomuuseum, tähistamaks sellega 2018. aastal 100 aasta möödumist sellest kui Baieris lõppes Wittelsbachi dünastia võim.
«Bretzel´i leid on erakordne, kuna tegemist on objektiga, mis viitab igapäevaelule,» teatas Regensburgi linnapea Joachim Wolbergs.
Bretzel´id on traditsioonilised Saksa ja Austria vesikringlid, mis on populaarsed ka tänapäeval.
Baierimaal süüakse bretzel`eid hommikusöögiks koos Weißwürst`i (valge vorst) ja magus sinepiga.
«Bretzel pärineb keskajast ning ristatud osad viitasid siis munkade risti pandud kätele. Vesikringel oli pikka aega kiriku ja lihavõtetega seotud söök. Hiljem levis selle küpsetamine rahva sekka ning bretzel muutus tavasöögiks,» selgitas Codreanu-Windauer.