Belgias tehtud uuring näitas, et hotellide nuhtluseks peetavad prussakad on isiksused.
Pildid: osa prussakaid on julged ja seiklushimulised, teised aga arad ja häbelikud
Université Libre de Bruxelles teadlaste sõnul on prussakatel nagu inimestel väga erinevaid jooni, kirjutab Reuters.
Arvatakse, et nende putukate erinevad iseloomujooned ja intelligentsus on need, mis teevad neist vastupidavad ja hästi kohanejad väga erinevates oludes.
Teadlasi huvitas, kuid prussakad (Periplaneta americana) käituvad erksas valguses olles. Prussakate käitumist uuriti kolm kuud ning 16 prussakast koosnenud rühmi pandi ümarale «areenile» erksa valguse kätte.
Areeni keskel oli ka varjualune, kuhu putukad said valguse eest peituda.
Prussakad said areenil liikuda vabalt ning neid jälgiti kaamerate abil.
Uuringut juhtinud teadlase Issac Planasi sõnul oli juba varem teada, et need putukad suudavad loogilisi otsuseid langetada.
«Prussakas on lihtne putukas, kes suudab siiski keerulisi ülesandeid lahendada. Ilmnes, et kaaslaste lähedus mõjutab otsuse langetamist,» selgitas uurija.
Prussakad pidid langetama otsuse, kas nad lähevad valguse eest varju ning kas ta tegutseb selle suhtes iseseisvalt või koos grupiga.
Ilmnes, et erinevad prussakad leidsid tee varjualusesse erineval ajal. Üks prussakatest ei talunud kohe katse alguses erksat valgust ning jooksis kiiresti varju. Samas ta andis teistele signaali, et nii peakski toimima. Osa prussakatest oli aga pikka aega valguse käes ning osa ei suutnud langetada otsust, mida teha – kas minna varju või mitte.
Uuring näitas, et prussakad tegutsevad märgatavalt iseseisvamalt kui näiteks sipelgad või termiidid.
Prussakad jagunesid oma käitumiselt kahte gruppi. Esimesse kuulusid julged seiklejad, teise aga arad ja häbelikud.
Seiklejad olid areenil kauem aega kui arad prussakad.
«Ootasime, et rühmade liimete seas võib rohkem «vaidlusi» ette tulla. Lõpuks said kõik aru, kes varem, kes hiljem, et valguse eest tasuks end peita,» lausus Planac.