Šveitsi seiklejad Bertrand Piccard ja Andre Borschberg alustasid päikeselennukiga Solar Impulse 2 ümbermaailmalennu teist etappi.
Pildid ja video: päikeselennuk Solar Impulse alustas teist lennuetappi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lennuk tõusis täna õhku Omaanist Muscatist kohaliku aja järgi kell 6.35, edastab BBC.
Nende sihtmärgiks on ületada Araabia meri ja jõuda Indiasse Ahmedabadi.
Esimesel etapil Abu Dhabist Omaani juhtis lennukit Andre Borschberg, nüüd on piloodiks Bertrand Piccard.
Teise lennuetapi pikkus on 1465 kilomeetrit ja selle vahemaa läbimiseks kulub umbes 16 tundi.
Viis kuud kestva ümbermaailmalennu ajal ületab Solar Impulse 2 mitu mandrit ning nii Vaikse kui Atlandi ookeani. Lennu kogupikkuseks on 35 000 kilomeetrit.
Šveitsi seiklejad on oma Solar Impulse projekti käigus varem teinud mitmeid lühemaid lende.
Ümbermaailmareisiks valmis neil uus lennuk, mis on suurem kui esialgne prototüüplennuk Solar Impulse 1.
Uue mudeli tiibade ulatus on 72 meetrit, mis on laiem kui suure Boeing 747 tiibade ulatus. Samas on päikeselennuki puhul tegemist kerglennukiga, kuna selle kaal on vaid 2,3 tonni.
Just kergekaalulisus on see, mis päikese abil lendamise võimalikuks teeb.
Solar Impulse 2 on kaetud 17 000 väikese päikesepaneeliga ning päevasel ajal kogutud energia salvestatakse liitiumioonakudes, mis võimaldavad lennata öisel ajal.
Lennuki lennukiirus ei ole just suur ning selle tõttu kulub iga etapi läbimiseks tavalennukitest rohkem aega.
Korraga saab lennukit juhtida vaid üks piloot ning seiklejad läbivad etappe vaheldumisi. Neil on lubatud lennu ajal ka unne suikuda, kuid kuni 20 minutiks.
Samuti võib lennul piloodi keha kangeks jääda, kuna kokpiti suurus on vaid 3,8 kuupmeetrit. Seega ei ole see suurem kui näiteks telefoniputka.
Andre Borschberg on endine Šveitsi õhujõudude piloot ja insener, kes nüüd tegutseb internetitehnoloogia alal.
Bertrand Piccard on samuti piloot, kuid keda tuntakse põhiliselt ta kuumaõhupalliseiklustest. Koos Brian Jonesiga lendas ta 1999. aastal vahepeatusi tegemata ümber maailma Breitling Orbiter 3 õhupalliga.
Bertrand Piccardi isa Jacques Piccard oli esimene, kes jõudis 1960. aastal batüskaafiga esimesena ookeani kõige sügavamasse paika.
Mehe vanaisa Auguste Piccard lendas 1931. aastal esimesena kuumaõhupalliga stratosfääri.