/nginx/o/2015/03/10/3854955t1h8a24.jpg)
Norra Trondheimi teaduse ja tehnoloogia ülikooli teadlaste uuring näitas, et hallutsinogeen LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid võib kahandada enesetapuni viivat negatiivset käitumist.
Norra uuring: LSD võib kahandada enesetapuni viivat käitumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate Pål-Ørjan Johanseni ja Teri Suzanne Krebsi sõnul on neil isikutel suurem tõenäosus teha täiskasvanuna enesetapp, kellel on lapsepõlves olnud depressiivseid episoode, kirjutab The Local.
Teadlased analüüsisid USA terviseameti andmeid ajavahemikust 2008 – 2011, valides juhuvalikuga välja 130 000 täiskasvanut, kelle seas oli ka 20 000 psühhedeelsete ainete kasutajat.
Uuring näitas, et psühhedeelsete ainete, kaasa arvatud LSD kasutajate seas oli enesetapuoht väiksem kui nende seas, kes neid aineid ei tarbinud.
«Teada on, et sellised ained tekitavad hallutsinatsioone ja üleloomulikke kogemusi. LSD puhul on uuringud näidanud, et see aine võib aga anda pikaajalise psühholoogilise kasu,» selgitasid uurijad.
Nad viitasid ka 1971. aasta LSD uuringule: «LSD tarbijad aktsepteerisid ja mõistsid end paremini ning neil oli suurem tolerantsus teiste suhtes».
Norra teadlased rõhutasid, et väiksem enesetapuoht võib olla tingitud tugevamast närvisüsteemist ja enesekindlusest.
LSD tarbijate seas võib olla rohkem hea vaimse tervise juures olevaid isikuid ning need, kes on nõrgema närvisüsteemiga, ei pruugi seda ainet kasutada.
Samade teadlaste tehtud uuring ajavahemikul 2001 – 2004 näitas, et psühhedeelsete ainete tarbimise ja viletsa vaimse tervise vahel ei pruugi seost olla.
Uurijate sõnul aitavad sellised ained nagu LSD just neid, kel on lapsepõlves olnud palju depressiooni ja stressi.
Nad lisasid, et mitmed varasemad ja ka nende nüüdne uuring lükkasid ümber väite nagu tekitaks LSD pikaajalisi negatiivseid järelmõjusid, milleks on hallutsinatsioonid.