Kui probleem on väga suur, siis lähevad käiku väga ebatavalised abivahendid.
Uskumatu juhtum 1960. aastatest – mees reisis kodumaale tagasi pääsemiseks puitkastis
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
9. märts 2015, 13:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just millegi sellisega sai 1960. aastatel hakkama austraallasest odaviskaja Reginald Spiers, kes lasi end suure postipakiga saata Suurbritanniast Austraaliasse, edastab BBC.
Selle põhjuseks oli asjaolu, et Spiersil ei olnud raha lennukipileti jaoks ning ta soovis jõuda õigeks ajaks oma tütre Joanne`i sünnipäevale.
Spiersi eesmärgiks olid 1964. aasta Tokyo olümpiamängud. Kodumaal treeningutel vigastada saanud austraallane oli Suurbritannias oma tervist ravimas ning sealsete treenerite all olümpiaks valmistumas.
Ilmnes, et Spiers ei saa end olümpia ajaks siiski tippvormi.
Spiersil oli raha otsa lõppenud, ta sai lennujaamast tööd ning palga eest plaanis osta lennukipleti. Spiers sai aga veel ühe tagasilöögi kui ta rahakott varastati ning ta dokumendid ning säästud kadusid koos sellega.
Spiers hakkas siis mõtlema, et kuidas ta õigeks ajaks koju Austraaliasse tütre sünnipäevale jõuda.
Lennujaama kaubasaadetiste osakonnas töötanud mehel tekkis plaan kui ta nägi, kuidas loomi lennukitele laaditakse ja transporditakse.
«Kui loomad saavad sellisel viisil lennata, siis saavad ka inimesed,» leidis austraallane.
Mees palus ühel Londoni sõbral ehitada õhuaukudega puitkasti, millesse ta ära mahuks. Et mitte kahtlust äratada, joonistati kasti külgedele ühe Austraalia kingafirma nimi, mis viitas nagu oleks kastis kingad.
Spiers läks kasti võttes sinna kaasa taskulambi, teki, padja ja paar pudelit. Ühes pudelis oli puhas joogivesi, teine oli uriini tarbeks.
Spiers laaditi lõpuks Air India lennukisse, mis lendas Austraaliasse Perthi. Spersi elukoht oli aga Adelaide`is, kuid oli ka nõus Perthi lennuga.
Lend lükati aga Londoni udu tõttu ööpäeva võrra edasi. Esimene vahepeatus oli Pariisis, järgmine aga Indias Mumbais. Mehe ebaõnneks pandi ta kast seal neljaks tunniks nii, et ta oli pea alaspidi. Lisaks oli kastis väga palav, mille tõttu mees võttis kõik riided seljast.
Mumbais laaditi kast temaga lõpuks teisele lennukile ning lend Perthi algas. Spiers saabus Perthi pärast kolmepäevast lendu. Ta sai aru, et on kodumaal kui kuulis pagasikäitlejaid kõnelemas austraalia inglise keeles.
Spiersil õnnestus Perthi lennujaama töötajate nägemata lennuväljalt lahkuda ning pöidlaküüdiga kodulinna Adelaide`i jõuda.
Sportlane saabus oma tütre sünnipäeval õigel ajal. Pere ega ka ta abikaasa Catherine Spiers ei suutnud ta ebatavalist seiklust esmalt uskuda.
«Mu naine ei uskunud mind, kuid siis sai aru, et mind ei oleks kodus kui ma seda teinud ei oleks,» sõnas Spiers.
Kui juhtum meediasse jõudis, ei küsinud Perthi lennujaam kaubakasti transpordi eest talt tasu.
Spiersi juhtumit kajastasid laialdaselt nii Austraalia kui Briti meedia.
Tänapäeval ei ole selline «kastireisimine» võimalik, kuna kogu saadetav kaup valgustatakse läbi. Nüüdislennukites on kaup asetatud nii, et seal võib inimesel tekkida kiiresti hüpotermia ja külmumine.
Hiljem jäi see ekssportlane narkootikumide smugeldamisega vahele ning talle määrati vanglakaristus.
Ta kirjutas oma seiklusrikkast elust raamatu « Out Of The Box: The Highs and Lows of a Champion Smuggler»