Teadlaste uue teooria kohaselt tekkis seni küsimusi tekitav Torino surilina Jeruusalemma 33. aastal pKr tabanud maavärina tagajärjel.
Uus teooria: Torino surilina tekkis Jeruusalemma maavärina ajal 33. aastal pKr
Seega ei pruugi kuulus surilina, milles võis kunagi olla Jeesus, olla keskaegne võltsing, edastab The Telegraph.
Surilinale, millel on näha mehe nägu ja keha tehti Oxfordi ülikooli teadlaste poolt 1988. aastal süsinikmeetodil uuring. Ilmnes, et tegemist on 728 aasta vanuse kangaga.
Uue teooria kohaselt tekkis see inimkujutis aga Jeruualemma tabanud maavärina ajal 33. aastal pKr.
Itaalia uurijad on arvamusel, et linna tabanud maavärin magnituudiga 8,2 tekitas inimkeha sisaldanud kangale inimkujutise. Kujutis tekkis kivide katkiminemisest vabanenud neutronite tõttu.
Neutronitevoog tekitas sellele surilinale röntgenpildi sarnase kujutise. Seda võimendas maavärinaga kaasnenud kiirgus. Teadlaste sõnul viitavad sellele surilinalt leitud süsinik-14 isotoobid.
«Meie arvamuse kohaselt mõjutasid surilina kangakiude maavärinaga vabanenud neutronid, luues röntgenpildi sarnase kujutise. Just selle nüansi tõttu võidi varem surilina tekkeaega valesti määrata,» selgitas Torino polütehnikumi esindaja Alberto Carpinteri.
Torino surilina sai maailmakuulsaks pärast 1898. aastal sellest tehtud esimesi fotosid.
Möödunud aastal uurisid surilina Itaalia Padua ülikooli teadlased, kes jõudsid järeldusele, et see pärineb ajavahemikust 300 eKr kuni 400 pKr. Jeesus suri millalgi 30 – 36 pKr.
Mitmed teiste riikide teadlased on juba varem oletanud, et neutronid võisid kujutise tekitada, kuid samas ei selgitatud kuidas.
Carpinter ja tema kolleegid tegid arvutimudeli, mis näitasid, mis toimub maavärina ajal ning kuidas sellega kaasneb neuronivoogude vallandumine.
Neutronkiirgus tekib tavaliselt tuumasünteesis ning eralduvad neutronid aatomitest.
Teadlaste sõnul tekib neutronkiirgus ka võimsate maavärinate ajal.
Torino surilina hooldava fondi esindaja Mark Antonacci sõnul on vaja paavsti eriluba tegemaks surilinale tänapäevase tehnoloogia abil moelkulaaranalüüsi.
Selline analüüs aga kinnitaks või lükkaks uue teooria ümber.
Ajaloost on teada, et see surilina kuulus kunagi Prantsuse rüütliperekonnale, kelle esindaja olevat selle toonud Jeruusalemmast ristisõdade ajal.
Surilina vahetas mitu korda omanikku jõudes lõpuks 1578. aastal Torino Ristija Johannese kirikusse.
Negatiivis inimkujutisega surilina suurus on 4,36 meetrit korda 1,10 meetrit.