N, 29.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pildid ja video: Prantsusmaalt leiti keldi üliku matmispaik, milles oli Vana-Kreeka veinianum

Inna-Katrin Hein
Pildid ja video: Prantsusmaalt leiti keldi üliku matmispaik, milles oli Vana-Kreeka veinianum
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments

Arheoloogid leidsid Prantsusmaalt Champagne`i regioonist pronksiajastu keldi üliku üllatavate hauapanustega matmispaiga.

Loode-Prantsusmaa Lavau küla juures asuv matmisküngas pärineb viiendast sajandist eKr, edastab The Local.

2500 aasta vanuses matmispaigas on 13,5-ruutmeetrine kamber, milles oli surnukeha, kaarik ja veel teisi hauapanuseid.  

«Tegemist on erakordse matmispaigaga, kuhu maeti eliiti kuulunud isik,» teatas arheoloogiafirma Inrap, mis on paigas väljakaevamisi teinud alates möödunud aasta oktoobrist.

Huvitavaks leiuks peetakse pronksist joogianumat, mille suure tõenäosusega valmistasid Vana-Kreeka või Etruski käsitöölised. Anuma läbimõõt on ligi üks meeter ning sellel on neli käepidet, mida ilustavad Vana-Kreeka jumala Achelose näod.  

Jõejumalusena tuntud Achelost on kujutatud sarvede, habeme, härjakõrvade ja kolmekordsete vuntsidega. Poti ääreosa oli kaunistatud aga lõvipeadega.

Anuma sees oli keraamiline veinijooginõu onioche, mida ilmestavad tumedad figuurid. Anumal on näha veinijumalat Dionysost koos naise ja viinamarjadega.

«See oleks nagu stseen mõnelt peolt. Kindlasti on tegemist Vana-Kreeka ikonograafiaga. Sellised venijoomise nõud olid keldi ülikute laual tavalised,» nentisid asjatundjad.

Veinianum mitte ainult ei viita lahkunu jõukusele, vaid ka sellele, et keldi ja Vahemere äärsete alade vahel toimus kaubavahetus.

Kuuenda sajandi lõpul eKr ja viienda sajandi alguses eKr toimus Vana-Kreeka ja Etruski linnades ja riikides majanduskasv, mis tõi kaasa suurema jõukuse.

Erinevaid kaupu veeti nii Vahemerel kui ka Euroopa suurtel jõgedel.

Vahemere-äärsed kaupmehed otsisid kontakte keldi hõimudega, saamaks sellist vääriskaupa nagi merevaik. Keldid olid need, kes kontrollisid Seine´i, Rhône´i, Saône´i, Reini ja Doonau jõel toimunud kaubaliiklust.

Nii keldid kui kreeklased said kaubavahetusest kasu. Saksamaalt Heuneburgist ja Hochdorfist ning Prantsusmaalt Bourge`ist ja Vix`st on leitud Vana-Kreeka ja Etruski päritolu esemeid.

Prantsuse arheoloogid uurivad keldi üliku hauda kuni selle kuu lõpuni.

Märksõnad
Tagasi üles