/nginx/o/2015/03/05/3838051t1hb3b3.jpg)
Tuntud inglasest füüsikateoreetik, kosmoloog ja matemaatik Stephen Hawking maalis inimkonna tulevikust üsna sünge pildi, kuid samas pakkus ka lahenduse.
Stephen Hawking: need neli asja võivad hävitada inimkonna, kuid lahendus on käeulatuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1970. aastatel mustade aukude uuringutega kuulsaks saanud Hawking on tegelenud ka kvantteooriaga ning avaldanud menukaid populaarteaduslikke raamatud, nende seas «Aja lühilugu: Suurest Paugust mustade aukudeni» ja «Universum pähklikoores», kirjutab Huffington Post.
Hawkingi sõnul saab inimkond edasi kesta vaid siis kui suundutakse kosmosesse ning rajatakse kolooniaid.
Hawkingi järgi on neljaks suureks ohuks:
Tehisintellekt – Hawking andis 2014. aasta detsembris Briti ringhäälingule BBC intervjuu, milles sõnas, et tema arvates võib tulevikus inimkonda ohustada tehisintellekt, mis võib muutuda inimesest nutikamaks ja intelligentsemaks.
«See hakkab elama inimestest sõltumatut elu ja on iseuuenev. Inimesi piirab nende bioloogia ning nad ei ole lõpuks võimelised üliarenenud tehisintellektiga võistlema. Inimkond tõrjutakse kõrvale ja võib välja surra,» selgitas Hawking.
Maavälised eluvormid – Hawking oli veel 2000. aastate alguses seisukohal, et maaväliseid eluvorme ei ole olemas ja kui ka on, siis ei ole need ohtlikud. Tema sõnul ei taga aju areng veel intelligentsust ega nutikust.
2010. aastal aga muutis ta oma seisukohta. Ta sõnas siis Discovery Channeli saates, et maavälise elu otsingud nagu SETI programm võivad inimkonda ohustada.
«Maavälise elu vormid võivad olla väga arenenud ning otsida uusi planeete, mida vallutada. Need tulnukad ei pruugi inimkonda just hästi suhtuda, kuna peavad meid takistuseks, mis tuleb hävitada,» selgitas tuntud teadlane.
Ta lisas, et maadeuurija Christop Kolumbuse lugu võib siis saada kosmilise versiooni.
«Lõpptulemus võib olla selline nagu oli pärast Kolumbus jõudmist Uude Maailma ehk selle põliselanikud alistati ja hävitati,» kirjeldas Hawking.
Inimeste vägivaldsus – möödunud kuul soovitas Hawking inimkonnal olla empaatilisem ja sõbralikum. 24-aastane USAst Californiast pärit õpetaja võitis teadusvõistluse, mille peaauhinnaks oli külaskäik koos Hawkingiga Londoni teadusmuuseumi.
Naine küsis Hawkingilt, et mis puudusi inimeste juures ta näeb
«Inimkonna nõrkus seisneb selle liikmete liigses agressiivsuses. Kiviajal võis sellest ellujäämisstrateegiana kasu olla, et saada peavarju, süüa ja kaaslase järglaste saamiseks, kuid nüüseks ei ole sellest enam kasu, pigem tekitab see kahju,» nentis kuulus mees.
Hawkingi sõnul peaksid inimesed rohkem pöörama tähelepanu tasakaalule ja headusele, mitte vägivallale.
Inimkonna arvukuse jätkuv kasv – Hawking arutleb oma raamatus «Universum pähklikoores», et kui inimeste arvukuse kasv ja elektrikulutus jätkuvad praeguse kiirusega, siis jõuame õige varsti suure dilemma ette. Kõigile ei jätku enam elukohta ega süüa.
Ta rääkis sellest juba 2010. aastal internetifoorumis Big Think ning pakkus välja ka lahenduse.
Hawkingi sõnul peaks inimkond hakkama teistele planeetidele kolooniaid rajama.
«Kui tarbimine ja rahvastiku juurdekasv jätkub, siis saabub katastroof üsna pea, umbes 100 aastaga,» teatas inglane.
Hawking ei ole siiski süvenenud küsimusse, kuidas inimkonna minek kosmosesse uusi alasid vallutama peaks tehniliselt teoks saama.
Meie süsteemile lähim täht asub rohkem kui nelja valgusaasta kaugusel. Praeguse tehnoloogia juures kestaks reis sinna umbes 50 000 aastat.
Hawking põeb amüotroofset lateraalskleroosi (ALS) , mis põhjustab lihaste kõhetumist ja halvatust. Teadlane ei saa haiguse tõttu ise rääkida ning suhtlemise tarbeks on tal kõnet tekitav arvuti.