Video: «esimene inimene» elas 2,8 miljonit aastat tagasi Etioopias

Etioopiast leitud 2,8 miljoni aasta vanuse lõualuu osa Foto: SCANPIX

USA ja Etioopia teadlaste uuring näitas, et «esimene inimene» elas Etioopia aladel 2,8 miljonit aastat tagasi ning see on seniarvatust umbes 400 000 aastat varem.

Varasemad kõige vanemad leitud inimjäänused on 2,3 – 2,4 miljonit aastat vanad, edastab Discovery News.

«Ligi kolm miljonit aastat tagasi olid varajased inimesed üsna ahvisarnased ning osaliselt elasid ka puudel. Lisaks kahel jala liikumisele liiguti veel ka neljal jäsemel,» selgitas inimfossiilide uuringut juhtinud Brian Villmoare.

Ta lisas, et inimkonna kõige varasemad liikmed elasid metsades, nende ajumaht oli  võrdlemisi väike, nad ei küttinud loomi ega söönud liha ning ei osanud abivahendeid kasutada.

«Kui kahe miljoni aasta paiku oli toimunud muutus ja areng. Varajaste inimeste ajud olid  suuremad, nad kasutasid kivist tööriistu, sõid liha,» nentis uurija.

2,8 miljoni aasta eest elanud olendist on alles alalõualuu ja hambad. Need leiti Etioopiast Afari autonoomsest piirkonnast Ledi-Gerarust.

Nevada ülikooli teadlase Villmoare`i sõnul oli nende uuritud olend eellaseks kahele hilisemale liigile, mille eristumine toimus umbes 2,3 miljonit aastat tagasi. Üks liikidest jäi elama Etioopia aladele, teine aga liikus Tansaaniasse.

Kuigi iidsest olendist on alles väga vähe, lubavad jäänused siiski oletada, et tegemist on ühega esimestest inimolenditest. Samas ei saa vaid lõualuu ja hammaste põhjal kokku panna täpset pilti, milline ta olla võis.

Villmoare jätkas, et inimesed said alguse ahvisarnastest Australopithecus´test ning pärast puudel elamisest loobumist hakkas kehakuju muutuma, muutudes pika aja jooksul rohkem nüüdisinimese sarnaseks.

USA Pennsylvania ülikooli teadlased eesotsas Erin DiMaggioga uurisid, millistes tingimustes varajased inimesed elasid.

«Meie andmetel elasid esimesed inimesed Aafrika savannides ja rohumaadel, mis võisid olla sellised, nagu on tänapäeva Tansaanias asuv Serengeti tasandik. Serengetis on üsna palju veekogusid, kuid varajaste inimeste elualadel võis neid vähem olla,» selgitas uurija.

Need inimesed elasid samas paigas selliste ohtlike loomadega nagu mõõkhambulised tiigrid, hüäänid ja veel mitmed teised, kes võisid neile ohuks olla. Tegemist oli inimeste jaoks seega ohtliku paigaga.

Villmoare`i arvates Aafrikas kliima kuivenes ning inimesed pidid kiiresti harjuma uute oludega. Enamjaolt koondusid nad paikadesse, kus oli vett.

Teadlaste arvates on Etioopiast Ledi-Gerarust leitud luud vahelüliks Australopithecus`e ja Homo habilis´e vahel.