Video: Džomolungmal on tekkinud inimväljaheidete probleem

Mägironijad Džomolungmal

FOTO: SCANPIX

Nepali mägironijate ühingu sõnul on maailma kõrgeimal mäel Džomolungmal tekkinud probleem inimväljaheitega, kuna need reostavad keskkonda ning võivad tekitada haiguspuhangu.

Džomolungma ronimishooaegadel on mäel ligikaudu 700 mägironijat, kes on paigas umbes kaks kuud, edastab Huffington Post.

«Nad jätavad sinna suures koguses väljaheiteid ja uriini,» lausus Nepali mägironijate esindaja Ang Tshering.

Tseringi sõnul peaks mägironijad arvestama rohkem keskkonna puhtuse ja teiste mägironijatega ning oma jäätmed mäelt alla tulles kaasa võtma.

Džomolungmal algab mägironimishooaeg mais. Möödunud aastal hooaeg katkestati pärast seda kui aprillis hukkus lumelaviinis 16 kohalikku tšerpast mäestikugiidi.

Mägironijatel on Džomolungmal neli baaslaagrit, mis asuvad 5300 meetri kõrgusel. Laager on ka mäe tipus 8850 meetri kõrgusel.

Laagrites on telgid ja muu vajalik, kuid ei ole välitualette.

«Mägironijad kaevavad mäel auke, mida kustavad nagu WCsid ning jätavad oma väljaheited sinna. Laagritesse on kogunenud suur kogus inimväljaheidet,» lausus Tshering.

Kõige alumises laagris on olemas ka väli WCd, mida tühjendatakse regulaarselt, kuid teistes laagrites ei ole.

Džomolungma puhastamist alates 2008. aastast juhatanud šerpa Dawa Steven lisas, et siiski on ka neid mägironijaid, kes oma väljaheite kottidesse panevad ja selle hiljem mäelt alla toovad, kuid seda teevad siiski vähesed.

«Väljaheidete probleem on tõsine ja selle tõttu võivad ka haigused levima hakata,» lisas asjatundja.

Nepali valitsusel ei ole veel kindlat plaani, kuidas mägironijaid sundida enda järel koristama. Siiski jälgitakse, kes ja kuhu endast jäätmeid maha jätavad.

Kehtestatud reeglite kohaselt peab iga Džomolungmal roniv mägironija mäelt alla tooma lisaks enda tekitatud prahile kaheksa kilogrammi jäätmeid. On arvutatud välja, et  keskmiselt nii palju jäätmeid tekib igal mägironijal teekonnal.

Jäätmete hulka arvatakse ka söömisest ja muust tegevusest tekkinud asjad.

Mägironimismeeskonnad peavad jätma Nepali mäe eest vastutavatele ametnikele tagatiseks 4000 dollarit ning kui iga meeskonnaliige ei too mäelt alla kaheksa kilogrammi jäätmeid, läheb see summa Nepalile.

Džomolungmale on alates selle esmavallutamisest 1953. aastal roninud rohkem kui 4000 mägironijat. Esimesena jõudsid selle mäe tippu uusmeremaalane Edmund Hillary ja ta šerpast giid Tenzing Norgay.

Džomolungma on nõudnud ka sadu ohvreid.

Tagasi üles