Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Video: NASA sond püüab lahendada kääbusplaneedi Ceres müstiliste valguslaikude saladuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kääbusplaneet Ceres ja selle kraatrist leitud kaks müstilist säravat punkti
Kääbusplaneet Ceres ja selle kraatrist leitud kaks müstilist säravat punkti Foto: SCANPIX

USA kosmoseagentuuri NASA uurimissond Dawn on olnud teel kaheksa aastat ning jõuab peatselt oma uuritava objekti, kääbusplaneet Cerese juurde.

Dwan peaks Cerese orbiidile saabuma selle nädala reedel, edastab Yahoo News.

Uurimisalus Dawn läbis 4,8 miljardit kilomeetrit jõudmaks Marsi ja Jupiteri vahel asuva asteroidide vöö suurima objektini.

«See oli üsna keeruline teekond, kuid samas äärmiselt seiklusrikas,» selgitas NASA esindaja, Dawni projekti tegevjuht Robert Mase.

Ceres on üks kahest kääbusplaneedist, mida NASA lähiajal uurib. NASA teine uurimissond New Horizons on lähenemas kunagi planeedi staatuses olnud Pluto juurde ja ta peaks sinna saabuma juulis.

Kääbusplaneedid on planeetidest väiksemad, kuid asteroididest suuremad kosmilised kehad. Kääbusplaneedid koosnevad jääst ja erinevatest ainetest.

Dawn saadeti välja 2007. aastal ning ta teekonna esimene peatus oli asteroid Vesta juures. Ta tegi sellest asteroidist rohkem kui 30 000 fotot enne kui võttis suuna oma põhilise objekti juurde.

Dawn hakkas Ceresele lähenema juba 2014. aasta detsembris ning möödunud kuul tegi sellest kääbusplaneedist esimesed pildid.

Piltidelt ilmnes, et Ceresel on ühes kraatris kaks müstilist valguslaiku. Teadlased peavad ootama, mil Dawn kääbusplaneedile lähemale jõuab ja uusi fotosid teeb, et saladust lahendada.

Dawn jääb Ceresi orbiidile sellest kääbusplaneedist 376 kilomeetri kõrgusele, mis on umbes sama kõrgel kui on Rahvusvaheline Kosmosejaam Maast.

Kääbsuplaneet Cerese diameeter on 950 kilomeetrit, olles asteroidide vöö suurim objekt.

2014. aasta jaanuaris avastati, et Cerese atmosfääris on veeauru, mis lubab oletada vee olemasolu.

Cerese avastas 1. jaanuaril 1801. aastal Itaalia astronoom Giuseppe Piazzi.

Tagasi üles