11 märki, mis viitavad Nõukogude Liidu taastumisele

Venemaa kommunistliku partei liikmed punalippude ja loosungitega Foto: SCANPIX

Rootsi väljaanne Svenska Dagbladet tõi ära 11 märki, mis viitavad Nõukogude Liidu tagasitulekule.

Nõukogude Liitu ei ole varsti olemas olnud veerand sajandit, kuid Venemaa president Vladimir Putin peab selle riigi kokkuvarisemist 1990. aastate suurimaks sotsiaalseks katastroofiks.

I Venelaste reisipiirangud – pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist pääsesid välismaale ka tavakodanikud, kes varem sinna reisida ei saanud. 2014. aastal käis välismaal 40 miljonit Vene kodakondsusega isikut. Väljaanne Izvestija aga kirjutab, et taas on hakatud kehtestama reisipiiranguid ning paljud riigiametites olijad, kaasa arvatud politseinikud ei pääse enam välismaale, isegi turismi- ega päikesereisile mitte. Neil on soovitatud minna välismaa asemel hoopis Venemaa poolt möödunud aastal Ukrainalt vallutatud Krimmi.

II Sõnavabaduse piirangud – Venemaa duuma võttis vastu «terrorismivastase» seadusuuenduse. Selle kohaselt peavad kõik blogijad, kellel on rohkem kui 3000 järgijat, olema riiklikult registreeritud. Nõukogude-aegne nõue kõikide kirjutusmasinate registreerimise kohta on saanud uue nüüdisaegse vaste.

Lisaks plaanitakse Venemaal kehtestada seadusi, mis võimaldavad karistada riigi või armee halvas valguses näitamise ning võimudelt  luba mitte saanud rahvaväljaastumistes osalemise eest.

III Paanika välisriigi luurajate suhtes – Nõukogude Liidus kardeti paaniliselt välisriikide agente ja luurajaid. Möödunud aasta kevadel kehtestati Venemaal seadus, mille kohaselt peavad välismaaga seotud organisatsioonid end registreerima kui välisagendid. Seda seadust saab aga mitmeti tõlgendada.

Venemaal on ettevalmistamisel täpsustav seadus, mis võimaldab riigil otsustada, millised organisatsioonid ja grupeeringud on välisagendid.

IV Homoseksuaalide kartus – Nõukogude Liidus peeti homoseksuaalsust kapitalistliku maailma ilminguks ja seega taunimisväärseks. Venemaal ei ole homoseksuaalsus enam kuritegu 1993. aastast ehk see kehtestati vaid vähe aega pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist.

Möödunud aastal aga jõustus Venemaal seadus, mis keelab homoseksuaalse propaganda noorte seas. Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International teatel võimaldab see seadus karistada neid, keda peetakse riigile ohtlikuks.

President Putini arvates aitab see seadus kaitsta vene noori moraalse väärastumise eest.

V Kahtlustäratavalt kõrged valimistulemused – Nõukogude Liidu kommunistliku partei kandidaadid olid alati valimistel ülivõimsad. Kuni selle riigi lõpuni oli tavaline, et kandidaadid said 99 protsenti häältest. Krimmi Venemaaga liitmise hääletusel oli näha sama tendentsi – seda pooldas 96 protsenti hääletajatest.

Ukraina 1991. aasta iseseisvushääletusel oli olukord teine. Valimisaktiivsus oli kõige madalam Krimmis, vaid 54 protsenti pooldas Ukraina iseseisvumist. Kogu Ukraina alal aga 55 protsenti etnilisest venelastest tahtis, et Ukrainast saaks iseseisev riik.

VI Vanad sõbrad – Kui ÜRO Julgeolekunõukogu käsitles möödunud aasta märtsi lõpus Ukraina olukorda, pidas suur osa riike Krimmi liitmist Venemaaga rahvusvaheliste seadustega vastuollu minevaks. 100 riiki pidas seda ebaseaduslikuks, 11 riiki seaduslikuks ning 58 riiki jättis hääletamata.

Lisaks Venemaale pidasid Krimmi anastamist seaduslikuks Põhja-Korea, Süüria, Sudaan, Zimbabwe, Valgevene, Kuuba, Armeenia, Venezuela, Boliivia ja Nicaragua. Need riigid on kas maailma kõige vähem demokraatlikud maad võis siis Nõukogude Liidu endised partnerriigid.

VII Endised nõukogude liiduvabariigid – Venemaa sõlmis möödunud aasta mais kahe endise Nõukogude Liitu kuulunud riigi Valgevene ja Kasahstaniga lepingu Euraasia majandusühenduse loomiseks. Lisaks loodeti sinna kaasata ka Armeenia ja Kõrgõzstan. Ukrainat soovitakse vaatlejaks.

VIII Naaberriikide asjadesse sekkumine – Nõukogude Liit sekkus kommunistlike riikide siseasjadesse ja poliitikasse. Seda nimetati Brežnevi näpunäideteks ning sellist sekkumist rakendati 1956. aastal Ungaris ning 1968. aastal Tšehhoslovakkias.

Brežnevi taktikat kasutab ka praegune Venemaa, väites, et püütakse kaitsta välisriikides elavate venelaste õigusi. Eriti räigelt on see näha Krimmis. Venemaa surve on suunatud neile riikidele, mis püüavad läheneda Euroopa Liidule.

IX Internetipiirangud – Kreml on seadnud meedia- ja sõnavabaduse piiranguid nagu seda oli kunagi Nõukogude Liidus. Siiski internetti ei ole suudetud kuigipalju piirata. Samas on ettevalmistamisel seadusemuudatus, mis nõuaks Venemaa ja venelaste kohta infot jagavaid otsingumootoreid ja sotsiaalmeedialehekülgi nagu näiteks Google, Facebook ja Twitter olema Venemaa poolt kontrollitavad.

X Tuumarelvastusse panustamine – külma sõja ajal käis Nõukogude Liidu ja USA vaheline kaikavedu, kellel on rohkem tuumarelvi teise riigi hävitamiseks.

 2009. aastal sõlmisid Venemaa tollane president Dmitri Medvedev ja USA president Barack Obama lepingu tuumarelvade arvukuse vähendamiseks, kuid nüüdseks on Venemaa suhtumine muutunud.

Venemaa teatas veebruari alguses, et plaanib tuumarelvaarsenali suurendada. Pärast seda on samasuguseid teateid tulnud ka USA poolelt.

XI Punase terrori juhtide austamine – Venemaa presidendi Vladimir Putini karjäär sai alguse Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) ridades. KGB kangelaseks peetakse Feliks Dzerdžinskit, kes oli KGB eellase Tšekaa asutaja.

Dzeržinski, kes kandis hüüdnime Raudne-Feliks, alluvad tapsid ja piinasid Nõukogude Liidu punase terrori aastatel 1918 – 1922 kümneid tuhandeid inimesi.

Pärast Dzeržinski surma nimetati KGB eliitüksus tema järgi, kuid pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist hakati seda vältima.

Möödunud aasta septembris teatas Vladimir Putin, et annab Venemaa politsei eliitüksusele Dzeržinski nime.