«Ühel hetkel olin ma emotsionaalselt nii kurnatud, et hakkasin endale ise haiget tegema, ennast nõelaga torkima,» tunnistab tippmodellisaates kaasa lööv Gerili Narusing (18).
Modellisaate Gerili: enesehinnang null, tunnen end alaväärsena
Gerili on abiturient. Tema pere kolis ülikoolilinnast Tartust pisikesse Kesk-Eesti linnakesse siis, kui tüdruk oli kümneaastane. Kiusamine sai hoo sisse viiendas klassis. Konkreetset põhjust, miks temast ohver sai, ei oska neiu tänaseni öelda. «Olin lihtsalt võõras,» arvab ta.
Gerili tunnistab, et aastad koolivägivalla keskmes on viinud temalt enesekindluse ja usalduse inimeste vastu. «Mul on vähe sõpru, ma ei suuda kedagi usaldada ning siiamaani pole mul erilist enesehinnangut. Pigem tunnen end alaväärsena, mõtlen kõigepealt alati igas olukorras, et ma pole ikka piisavalt hea.»
Kui neiu ütles kuuendas klassis, et tahab saada modelliks, naeris terve klassitäis. «Mulle sisendati, et minust ei saa iialgi modelli, mul pole sellist välimustki...» Kooli peal pilgati Gerili välimust terve rea hüüdnimedega.
«Olin stressis ja masenduses ning kuulasin väga kurba muusikat. Kuni mingil moel hakkas tunduma, et füüsiline valu aitab kurbust taluda ja ma tegin endale haiget - torkisin ennast nõelaga,» meenutab modell emotsionaalse kuristiku äärel kõndimist.
Oma eakaaslastele tahab Gerili südamele panna, et ükskõik, missugune on elu, tuleb ise oma heaolu eest võidelda. «Mind hoiab positiivsena mõte, et kui ma pole suremas, on kõik ju iikagi veel hästi! Oma elu tuleb rohkem elada - mitte raisata aega teiste elude peale!»