Täna 24. veebruaril kogunes peale 6 aastat Jõhvi kontserdimajja üle 850 inimese, et kuulata Vabariigi Presidendi kõne ja nautida Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikku kontserdit. Kontsert osutus võimsaks visuaalseks vaatemänguks.
Vabariigi aastapäeva piduliku kontserdi peategelaseks oli Jaan Pehk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kontserdile eelnes president Toomas Hendrik Ilvese kõne. President rääkis kõnes valimiste tähtsusest ja kutsus kõiki kodanike sellest osa võtma. Veel rääkis Ilves olukorrast Ukrainas ja mida see Eestile tähendab. President jättis õhku ka küsimuse, kas Eesti on jõudnud sinna maale, kus igat elanikku koheldakse kui kurjategijat või poolearulist. Tähelepanu pööras Ilves ka haridusele ja sellele, kas me õpetame oma lastele tulevikuks vajalikku oskusi.
/nginx/o/2015/02/24/3806245t1hcfff.png)
Esimene tuli esitlusele «Vabariigi kodanikud», mida saatsid pildid aasta sündmustest, kuhu oli lisatud Jaan Pehk.
/nginx/o/2015/02/24/3806257t1ha741.png)
Mustvalgena sai järgmisena kuulda Suiti filmist «Kevade», mille saatel petegelane oma koeraga tegeles.
/nginx/o/2015/02/24/3806255t1h1c0d.png)
«Paigalseismine on igatahes tagasiminek» tõi lavale elektriviiuli, laserharfi ja mitmeid elektrikitarridega varustatud muusikud. «Luigeluulinn» Iiris Vesiku esituses asetas peategelase rohelisele taustale, millele lisati hiljem taust, et luua elutuba, kus peategelane üksindust eemale peletab.
/nginx/o/2015/02/24/3806253t1h56e2.png)
Selle osa etteastest lõpetas koor esitades Juhan Liivi sõnadega laulu «Muusika», mille saatel liitusid peategelasega elutoas teisedki karakterid.
/nginx/o/2015/02/24/3806261t1h9696.png)
Hetkeks pimenes saal ning mängiti ette väikene osa Jaak Joala esituses kuulsaks saanus laulu «Unstuse jõel» ning selle järgnes Arvo Pärti loodud «Pro et Contra».
Kontserdi lõpetas Jaan Pehki ja Iiris Vesiku esitatud lugu «See alles jääb», mida saatis orkester ning oli suurepärane lõpunumber. Kontserdi lõppedes ühines terve kontserdisaal laulmaks Gustav Ernesaksa ja Lydia Koidula «Mu isamaa on minu armu».
/nginx/o/2015/02/24/3806247t1hfaf2.png)
Kokkuvõttes oli Selle aasta Vabariigi aastapäeva pidulik kontsert visuaalselt ja heliliselt liigutav. Huvitavad lahendused, mis olid segatud nostalgiaga ja isamaaliste tunnetega.