Teooria: tumeaine tõi kaasa hiidsisalike hävingu

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvutijoonis hiidsisalikest
Arvutijoonis hiidsisalikest Foto: SCANPIX

USA New Yorgi ülikooli teadlase Michael Rampino teooria kohaselt võis Maa liikumine läbi tumeainet sisaldavate piirkondade tuua kaasa komeedi kukkumise Maale, mille tõttu käivitusid reaktsioonid, mis tõid hiidsisalikele hukatuse.

Rampino sõnul liikus Maa mingitel perioodidel läbi alade, kus on väga suur kogus tumeainet ning mis mõjutas  kokkuvõttes meie planeedi geoloogiat ja bioloogiat, edastab The Telegraph.

Tumeaine olemasolu ei ole seni suudetud lõplikult tõestada, kuid oletatakse, et see moodustab Universumis leiduvast ainest üle 80 protsendi.

Teadlaste sõnul ei ole piisavalt nähtavat ainet, mis hoiaks planeedid, tähed ja teised kosmilised objektid seal, kus need on. Selle tõttu saab oletada, et on olemas nähtamatu aine, mida saab tunda vaid ta raskusjõust. Tumeaine on gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega.

Rampino teooria kohaselt muutis tumeaine komeetide orbiiti ning tekitas maakoore temperatuuritõusu, mille tagajärjel hakkasid vulkaanid purskama ning käivitus hävituslik ahelreaktsioon.

Meie planeet Maa teeb tiiru ümber «galaktilise ketta», mis on Linnutee ala, kus meie päikesesüsteem asub, iga 250 miljoni aasta tagant. Iga 30 miljoni aasta tagant liigub Maa aga «ketta» siseosa pool, kus  teooria kohaselt on rohkem tumeainet.

Rampino leidis, et aeg, mil Maa liikus läbi tumeaineala langes kokku Maal aset leidnud katastroofidega.

66 miljonit aastat tagasi tabasid Maad komeedid, mis said hiidsisalikele saatuslikuks. Teadlase sõnul on see vaid üks tumeaine tekitatud hävingu näide.

«Meil on vedanud, et elame planeedil, kus on mitmete liikide teke võimalik olnud. Maa minevikust on teada mitmeid suuri liikide väljasuremisi. Oletada võib, et tumeaine on nende tekkes rolli mänginud,» lausus Rampino.

Galaktilise ketta siseosas võib olla tumeaine kontsentratsioon ning just see aine võib mõjutada komeete, suunates need Maaga kokkupõrke kursile.

Uurija sõnul on Maad tabanud kataklüsmid tekkinud tavaliselt iga 30 miljoni aasta järel. See langeb kokku ajaga, mil Maa liigub «galaktilise ketta» sisealal.

Rampino sõnul muudab tumeaineteooria arusaamu meie planeedi geoloogiliselt ja bioloogilisest arengust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles