Viljandi muuseumis näeb kruusidega sugupuud

Margus Haav
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi muuseumis avatud väljapanek «Viljandimaa rahvas puu otsas» räägib maakonna asukate põlvnemisest. Näituse koostasid Tiina ja Maidu Tafenau, kelle sugupuu on üles ehitatud kruuside abil.
Viljandi muuseumis avatud väljapanek «Viljandimaa rahvas puu otsas» räägib maakonna asukate põlvnemisest. Näituse koostasid Tiina ja Maidu Tafenau, kelle sugupuu on üles ehitatud kruuside abil. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi muuseumis üleeile avatud näitus «Viljandimaa rahvas puu otsas» räägib maakonna asukate põlvnemisest.

Tiina ja Maidu Tafenau koostatud näitus on pühendatud Eesti genealoogia seltsi 20. aastapäevale. Seal saab ootuspäraselt tutvust teha traditsiooniliselt jäädvustatud sugupuudega, kuid keset saali püüab pilku ka kahe haruga Mirkade sugupuu, mille liikmeid tähistavad kruusid. Iga põlvkond on seal ise tasandil ning iga pereliige on erilaadse puu jaoks toonud kohale oma tassi.

Kõik on sugulased

See, et Viljandis tegutsevad genealoogid korraldavad muuseumis regulaarselt näitusi, on kujunenud traditsiooniks.
«Nad on käsile võtnud selle, mida majanduslikult mõtlev inimene ei tee. Kulub tohutu aeg, mida keegi kinni ei maksa,» kiitis Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak.

Peale Viljandi suguvõsauurijate tutvustab oma tööd ka genealoogia seltsi Valgamaa osakond, kes on siia saatnud muu hulgas kaunilt tikitud põlvnemisloo.
Nagu toonitas Tiina Tafenau, ei tasu unustada, et tegelikult on kõik kõigi sugulased.
«Näitusel saab näha ka hulka perekonnakroonikaid,» tutvustas ta. «Ega siis arvud ja faktid inimese kohta suurt midagi ütle. Sinna juurde on vaja ikka midagi kirjutada, lisada elulugu ja mälestused.»
Tema sõnul pole mõtet pingutada selle nimel, et saada sugupuusse kokku tuhandeid inimesi.
«Parem on kirjutada sellest, mida püütakse tõestada,» soovitas kogenud suguvõsa­uurija.

Praktiline huvi

Jaak Pihlak meenutas oma hiljutist kohtumist ühe Rootsis elava härraga, kellega tuli jutuks eestlaste huvi oma juurte ja esivanemate vastu.
«Tema ohkas sügavalt ja ütles, et seal ei tunne keegi oma eellaste vastu huvi,» rääkis Pihlak. «Ehk oleme meie, eestlased, nii väike rahvas, et kõik peavadki kõiki tundma. Ehk ongi just huvi oma juurte vastu meid tänasesse päeva kandnud.»

2. oktoobrini avatuks jäävat näitust tutvustab igal neljapäeval, reedel ja laupäeval genealoogia seltsi konsultant.

1990. aasta kevadel Tallinnas loodud Eesti genealoogia selts on 1931. aastal asutatud Eesti eugeenika ja genealoogia seltsi õigusjärglane. Sinna kuulub umbes 700 inimest, kes on jagunenud 11 osakonna vahel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles