/nginx/o/2013/03/27/1661420t1hb4cd.jpg)
Väike nostalgiareportaaž Nõukogude-aegsest Viru hotellist: eesti naised kiirustasid abiellu Soome ehitajatega, Viru töötajate ausust kontrolliti aga “rahakoti-vargusega”.
Video: Viru Hotelli töötajate lojaalsust kontrolliti lohakil rahakotiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2204697t1h27c0.jpg)
Viru hotelli kunagine ehitamine oli suur ettevõtmine ja sellega taheti näidata lääne inimestele, et ka Nõukogude maal osatakse ehitada nende standardite järgi, mis ei jää alla ka kõige nõudlikuma turisti soovidele. Just seepärast otsustati pöörduda soomlaste poole, et ehitamine ikka õnnestuks.
Räägitakse, et need 400 soome ehitajat olid eestlaste seas väga populaarsed. No kes siis ei tahaks soomlasele naiseks minna? Ja eks paljud läksidki. Paljud neist abieludest siiski lahutati, kuid osad elavad kindlasti siiamaani õnnelikult.
Aga kui hotell 1972. aastal valimis sai, olid kõik uhked, sest see oli omaette pisikene maailm - riik riigis. Hotellis oli loomulikult kõik olemas ja kõik oli fantastiline. Majal oli kümme musta Volgat oma autojuhtidega, oli hotelli hambaarst, oma rätsep, oma kingsepp, isegi oma helistuudio. Loomulikut täitis Viru Hotell ka väga olulist osa Nõukogude Liidu propagandas.
Arvestades Viru Hotelli staatust pidid ka töötajad olema väga lojaalsed. Näiteks kasutati vargalõksuna erilisi rahakotte, kus sees olid patareid ja värviampull. Selle abil kontrolliti oma töötajaid. Rahakott jäeti kusagile vedelema ja see kes selle leidis, pidi määruste kohaselt selle teisele korrusele, teatud kohta viima. Juhul, kui aga tegid selle lahti, siis said värvi vastu vahtimist ja see oli hea põhjus töötaja lahti lasta.
Kõike seda näeb ka Viru Hotelli muuseumis.
Vaata nostalgillist videot!