Politsei Merlyn Uusküla trahvijuhtumist: tõenäoliselt oli tegemist üksteisest mööda rääkimisega

Merlyn Uusküla esitles valitud seltskonnale Olympic kasiinos plaati Foto: Viktor Burkivski

Eile avaldas lauljatar Merlyn Uusküla sotsiaalmeedias Facebook kurja kirja sellest, kuidas politsei üritas talle 200 eurot trahvi määrata ja väitis, et see on igati ebaõiglane ja ilmselge röövimine. Politseil aga on sellest oma nägemus.

Kommentaari andis Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse juht Elari Kasemets, kes ütles, et seaduses on sätestatud maksimaalsed trahvimäärad erinevate väärtegude eest ning reeglina, kui isikul puuduvad varasemad rikkumised, maksimaalset karistust ei määrata.

«Üldmenetluses otsustab trahvisumma menetleja, kõiki asjaolusid hinnates. Turvavarustuse kasutamata jätmise eest on sõidukijuhile esmakordsel rikkumisel võimalik määrata rahatrahv kuni 50 trahviühikut ja korduvrikkumise korral kuni 100 trahviühikut. Rahaliselt tähendab see rahatrahvi vastavalt kuni 200 või kuni 400 eurot. Reisijale turvavööta sõitmise eest määratav trahvisumma võib olla korduvrikkumise korral kuni 120 eurot.»

«Seda, mis politseiautos täpselt toimus, ei ole võimalik praegu kommenteerida. Tõenäoliselt oli tegemist üksteisest mööda rääkimisega, kui politseinik selgitas maksimaalset võimalikku trahvi sellise rikkumise eest. Kindel on aga see, et maksimaalne karistus ei ähvardanud Merlynit täna hommikul patrullautos istudes,» kommenteeris Kasemets eile.

«Turvavarustuse kasutamine on oluline ning selle kasutamise kontrollimine on üks politsei prioriteetidest. Kui politsei näeb, et turvavarustust ei kasutata, siis selle teo eest ka karistatakse. On oluline aru saada, et politsei ei tee trahve riigikassasse tulu teenimiseks. Trahvi eesmärk on eelkõige mõjutada inimesi oma käitumist muutma ning õigesti käituma. Ja töötab see ainult siis, kui inimesed oma käitumise tagajärgesid ka reaalselt tajuvad.

Politsei ongi resoluutne karistamisel selliste rikkumiste eest, milliste tagajärjel saavad liikluses viga või hukkuvad inimesed. Me kuuleme iga päev jutte selle kohta, kuidas «tee oli ju tühi» ning vabanduste topis on kindlasti esimeste seas ka väide «ma ju ainult korraks». Aga tõenäoliselt on sedasama mõelnud ja öelnud vähemalt need, kes on omal süül auto alla jäänud või kes õnnetustes tõsiselt vigastada on saanud.

Eestis registreeriti 2014. aastal 1418 liiklusõnnetust. Nendes hukkus 78 inimest ja vigastada sai 1733 inimest. Hukkunutest 35 ehk 45% ei kasutanud turvavarustust. Turvavöö kinnitamine võib päästa elu pea poolte raskete õnnetusjuhtumite puhul, samuti väheneks raskete vigastuste arv.»

Meelespea politseilt:

·         Turvavöö kasutamine mõjutab oluliselt liiklusõnnetuse tagajärgede raskust ning vähendab raskete ja surmavate vigastuste riski

·         Turvavöö kinnitamise kohustus on üks tähtsamaid liiklusohutust tagavaid reegleid, mis ei tohiks tulla kellelegi üllatusena

·         Liiklusõnnetused juhtuvad ka madalatel kiirustel ja ka siis, kui seda üldse oodata ei oska

·         Tagaistmel turvavöö kinnitamine hoiab nii reisijat kui ta esiistmel istujaid. Ilma turvavööta reisija lendab liiklusõnnetuse korral eesistujale otsa mitme tonnise jõuga.