Mehhiko poisil diagnoositi vananemise kartuse sündroom

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Mehhikos diagnoositi teismelisel poisil vananemise kartuse sündroom, mis oli väga äärmuslik.

Poisil algasid kasvamisega seotud foobiad kui ta oli 11-aastane, edastab Live Science.

Ta sai teada, et toidus olevad toitained aitavad tal kasvada. Selle tõttu hakkas ta aina vähem sööma ning kaotas lühikese ajaga kehakaalus 12 kilogrammi.

Ta käis küürus, et lühem välja näha ning rääkis nii nagu räägivad väikesed lapsed.

«Kui ta märkas enda juures puberteediea füüsilisi muutusi, tekkis tal paanika. Tegemist oli psühholoogilise probleemiga, mille taga oli kasvamise kartus. Ta uskus, et kui temast saab täiskasvanu, siis ta haigestub ning sureb üsna kiiresti,» kirjutas väljaanne Case Reports in Psychiatry.

Ema viis lapse psühhiaatritele näha ning talle määrati teraapia, kuid see ei aidanud.

Lõpuks diagnoositi tal geraskofoobia ehk vananemise kartuse sündroom.

Seda sündroomi esineb üliharva ning seni on maailmas varasemast kindlalt teada vaid kaks sellist juhtumit. Need mõlemad ilmnesid täiskasvanutel.

USA New Yorgi Lennox Hilli haigla kliinilise psühhiaatri Alan Manevitzi sõnul tekivad foobiad tavaliselt bioloogiliste, psühholoogiliste ja keskkonna faktorite kombinatsioonis.

Psühhiaatrid jõudsid jälile, et nimetatud poisi probleemide taga on see, et tal tekkis viieaastasena vanematest eraldamise kartus ning naaber kasutas teda kuueaastasena seksuaalselt ära. Lisaks sattus ta kuuendas klassisi koolikiusajate kätte.

Kõik need faktorid mõjutasid geraskofoobia teket.

Mehhiko poisile määrati lõpuks antidepressant fluoxetine`i ravi koos psühho- ja pereteraapiaga.

Ta seisund hakkas paranema ning ta ei käinud enam küürus. Samuti hakkas ta korralikult söömas ning võttis kaalus juurde kuus kilogrammi.

«Ta suutis lõpuks end täiskasvanuna ette kujutada, ka seda, et ta teenib ise endale elatist. Ta tahaks näitlejaks saada. Samas on ta ikka veel hirmul selle vastutuse ees, mida kaasneb täiskasvanuks olemisega,» laususid uurijad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles