/nginx/o/2015/02/06/3739465t1h561a.jpg)
Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Plancki tähtede uurimise programmi teadlaste sõnul tekkisid tähed seniarvatust hiljem.
Esimesed tähed tekkisid seniarvatust hiljem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astronoomid koostasid uue uurimise põhjal tähtede tekkimise kaardi, edastab BBC.
Varasemate kiirgusvaatluste kohaselt võisid esimese põlvkonna tähed tekkida umbes 420 miljonit aastat pärast Suurt Pauku.
Plancki satelliidi uue info järgi toimus see pigem 560 miljonit aastat pärast Suurt Pauku.
«See 140 miljoni aastane vahe ei pruugi universumi 13,8 miljardi aastases ajaloos tähtis olla. Samas aga näitab see, kuidas kosmos arenes,» selgitas Plancki programmi teadlane George Efstathiou.
Teadlaste uus oletus põhineb Suure Paugu järelkiirgusel, mis teaduses kannab nime kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus.
Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Plancki satelliit uuris reliktkiirgust 2009 – 2013.
Selle abil saadi teada, millised olid tingimused varases universumis ning arvutati, millel võisid mingid kosmose osad tekkida.
Pärast Suurt Pauku oli domineerivaks vesinik, mis võiski käivitada esimeste tähtede tekke. Toimusid mitmed keerulised protsessid, millest üks oli reionisatsioon.
Reionisatsioonis toimus hajusalt paiknenud vesiniku ioniseerimine ning universum muutus läbipaistvaks ultravioletsele valgusele.
USA uuringu kohaselt leidis reionisatsioon aset 420 miljonit aastat tagasi, Plancki uurimine aga näitas, et see võis hoopis toimuda 560 miljonit aastat tagasi.
Uurijate sõnul võis toimuda järgmine protsess: Suur Pauk 13,8 miljardit aastat tagasi, sellest jäi reliktkiirgus, mis levis 380 000 aastaga pärast Suurt Pauku kogu kosmoses. «Paugu» järgsetes oludes toimus jahtumine, mis võimaldas tekkida neutraalsetel vesinikuaatomitel. Ajajärku enne esimesi tähti nimetati pimedaks ajaks, kui aga tekkisid esimesed tähed, siis nad «hävitasid» neutraalse vesiniku. Esimesed tähed olid suured raskelementidega gaasikogumid.
Wikipedia: Suur Pauk - 13,8 miljardit aastat tagasi hakkas Universum kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogias universumi alguseks.