Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Briti astrofüüsik tahab olla esimene naine, kes Marsil sünnitab

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kunstniku nägemus esimeste kolonistide jõudmisest Marsile
Kunstniku nägemus esimeste kolonistide jõudmisest Marsile Foto: SCANPIX

Inimesed ei ole veel Marsile jõudnud, kuid üks Briti naine teatas juba, et tahab olla esimene, kes Punasel planeedil lapse ilmale toob.

Tegemist on 24-aastase Birmighami ülikooli astrofüüsiku Maggie Lieuga, edastab Mirror.

Ta on üks neist, kes osaleb Mars One projektis ning ta valiti nende hulka, kes hakkavad 2025. aastal Marsile kolooniat rajama.

Märtsis alustab ta koos 39 inimesega Marsi astronautide jaoks mõeldud treeninguid.

Lieu loodab, et Marsil hakkab ka lapsi sündima.

«Koloonia rajamiseks ja käigus hoidmiseks on vaja lapsi. See on suur väljakutse, sest varem ei ole keegi sünnitanud keskkonnas, kus gravitatsioon praktiliselt puudub. Esimene Marsil sündinud laps on seega tõeline marslane!» lausus naine.

Marss ei ole inimestele soodne ning selle tõttu tuleb esmalt luua eluks sobiv keskkond.

Tulevased kolonistid peavad hakkama saama nii hapniku puuduse, kosmilise kiirguse, madalate temperatuuride ning veel mitmete takistustega.

«Arvan, et kolonistid on edukad ning ka sel planeedil on võimalik järglasi saada ja pere-elu elada,» lausus Lieu.

Mars One tahab esimesed mehitamata alused saata Marsile 2018. aastal.

2024. saadetakse Maalt teele kosmoselaev, mille pardal on neli esimest Marsi astronauti. Pärast seda aga hakatakse iga kahe aasta tagant Punasele planeedile astronaute juurde saatma.

Lieu on enda sõnul Marsile minekuks juba nüüd hästi ettevalmistunud olles õppinud seal keskkonnas vajalikke oskusi nagu haiguste ravimist, taimekasvatust, torutöid ja elektroonikaseadmete remontimist.

Naise sõnul saab ta valida, kellest tuleb lapse isa. Esimeste Marsile minejate seas on võrdne arv naisi ja mehi.

«Elame niiöelda suletud keskkonnas ja selle tõttu on mul piisavalt aega kaaslastega tutvuda,» jätkas astrofüüsik.

Tagasi üles