/nginx/o/2013/11/26/2648180t1h26de.jpg)
«Vananemisel on väidetavalt ka mingid positiivsed küljed, aga ma ei ole suutnud neist ühtegi avastada. Kuni eilseni. Eile oli mul järjekordne sünnipäev. Räägin teile seoses sellega ühe loo, mida siiani olen jaganud ainult käputäie lähedastega,» kirjutab Valdo Randpere oma Facebooki kontol.
Ta meenutab, kuidas külastas aastal 1992 Portugali ja käis vaatamas vormel 1 etappi Estorilis. «Kuna olin seal Williamsi tiimi peasponsori kutsel, sain võistlust vaadata VIP tribüünilt. Sattusin kõrvuti istuma ühe naisega Brasiiliast, kes oli mingit pidi seotud Ayrton Senna kaaskonnaga. Hakkasime lobisema ja läksime peale sõitu koos Williamsi meeskonna juurde Nigel Mansellit võidu puhul õnnitlema.»
Randpere mäletab, kuidas järsku võttis naine, kelle nimi oli Jamile, ta käe ja ütles, et tahab tulevikku ennustada. «Ma olen üldiselt vaba igasugusest ebausust. Ei mõjuta mind kassid, numbrid, peeglid ega kahvlid-noad. Seega andsin totaalse jama ootuses talle oma käe ja itsitasin sisemuses täiega. Jamile vaatas mu kätt ja hakkas mulle mu möödunud elust rääkima. Ta tegi seda sellise täpsuse ja detailsusega, et oli ainult kaks võimalust – ta kas pidi olema lugenud mu elulugu või oli ta nõid. Kuna esimene võimalus oli asjaolusid arvestades sama hästi kui 100-protsendiliselt välistatud, jäi üle ainult teine.»
«Mul oli piltlikult öeldes karp lahti ja juhe koos ja ma ei mäleta tema tulevikuennustusest suurt midagi muud, kui et ta ütles: «Sa sured 56-aastaselt.» Eile sain ma 57 ja ma valetaks, kui ma väidaks, et ma tema ennustusele möödunud aastate jooksul üldse mõelnud poleks. Aga ma ei taha teid tüüdata detailidega oma möödunud aastate mõtetest, vaid hoopis tänada kõiki, kes mind eilsel sünnipäeval õnnitlesid. See sünnipäev tundus kuidagi eriline,» tänas Randpere lõpetuseks.