Ühendkuningriigi Oxfordi ülikooli teadlaste uuring näitas, et inimestele sobivad mõlemad kooseluvormid – nii monogaamia kui polügaamia.
Monogaamia või polügaamia?
Nii meeste kui naiste seas on neid, kes eelistavad kas pikaajalist ja ühe partneriga suhet või siis lühiajalisi mitme partneriga suhet, kirjutab Live Science.
Psühholoog Rafael Wlodarski kinnitusel on erinevatel ajastutel kui erinevates kultuurides lubatud suhtekooslused kui seksuaalsuhted väga erineva iseloomuga.
«Inimestel on märkas keerulisem partneri otsimise, leidmise ja seksimise strateegia kui loomadel. Osa inimesi abiellub elu jooksul vaid ühe partneriga ja on nii õnnelik. Teiste jaoks on sobiv partnereid vahetada. Inimühiskonnas on levinud nii mees, kel on mitu naist ning naine, kes abiellub näiteks vendadega. Inimeste seas on monogaamia siiski rohkem levinud kui loomade seas. Loomariigis on umbes 30 protsenti primaatidest ja kolm protsenti imetajatest monogaamsed,» selgitas Wlodarski.
Samas on inimeste puhul täheldatud, et nende partnerluses ja seksuaalelus on ka äärmusi, kuigi enamik on niiöelda kuldsed keskmised.
Wlodarski ja ta kolleegid uurisid 600 briti ja ameeriklase seksuaalkäitumist ning katsealused täitsid küsimustiku.
Rõhk oli sellele, kas inimesed on nõus juhusuhte ja seksiga või siis otsitakse pikemaajalist suhet.
Uuringust ilmnes, et nii mehed kui naised jagunesid laias laastus kahte gruppi. Esimesse gruppi kuulujad hindasid pikaajalist suhet ja truudust, teise gruppi kuulujad aga sagedast partnerite vahetamist.
Natuke rohkem kui pooled meestest olid valmis kõrvalsuhteks ja truudusemurdmiseks. Naistest oli neid aga vähem kui pooled.
Varasem uuring näitas, et ka sõrmede pikkus võib anda aimu, kas inimene on monogaamne või polügaamne.
Uuringu kohaselt neil, kellel on sõrmusesõrm on pikem kui nimetissõrm, on suurem tõenäosus harrastada üheöö- ja kõrvalsuhteid. Kui aga need kaks sõrme on ühepikkused, siis on see tõenäosus väiksem.
Wlodarski sõnul on nii monogaamial kui polügaamial oma tugevad ja nõrgad küljed sõltuvalt, millise nurga alt vaadata.
«Inimkonna monogaamsed suhted on siiski üsna uus nähtus, rääkida saab sadadest tuhandetest aastatest. Varasematel ajalooetappidel elati suurte hõimu või kogukonna gruppidena ning siis ei moodustanud inimesed paare. Monogaamia on siiski osutunud üsna edukaks strateegiaks kui seda rakendatakse teatud kultuuriruumides,» selgitas teadlane.
Ta lisas, et ühiskonnas, kus on normiks, et meestel on palju seksipartnereid, võib monogaamne suhe anda strateegilise edu. Mees ei jaga oma ressursse mitme naise, vaid ainult ühe naise ja temaga saadud lastega.
Samas aga on nii monogaamia kui polügaamia puhul sadu allvariante sõltuvalt kultuurist ja ühiskonnast.