Eesti Muusikaauhinnad 2020

Van Gogh kujutas maalil «Tähine öö» spiraalgalaktikat?

Vincent van Goghi maal «Tähine öö»

FOTO: Wikipedia.org

Hollandi kunstnikul Vincent van Goghil valmis maal «Tähine öö» ajavahemikul 16. – 18. juuni 1889 ning ta kujutas selle väidetavalt psühhiaatriahaigla aknast nähtud tähistaevast. 

Kunstiteadlastele on maali kummalised spiraalid alates selle valmimisest huvi pakkunud ning neid on püütud selgitada, edastab Daily Mail.

Psühhiaatrite sõnul väljendas kunstnik sel viisil tema sees olnud segadust ja raevu.

Nüüd pakkus USA kunstnik ja fotograaf Michael Benson välja oma tõlgenduse, mille kohaselt kujutas kunstnik Maast kaugel olevat spiraalgalaktikat.

Bensoni sõnul on van Goghi kujutanud tegelikult galaktikat Messier 51a, mille avastas 19. sajandi keskel Iiri astronoom William Parsons.

Tal oli siis oma aja kohta väga võimas teleskoop, mille peeglite diameeter oli 1,8 meetrit. Ta joonistas teleskoobi abil nähtu üles.

Messier 51a galaktika asub Maast 23 miljoni valgusaasta kaugusel ning on oma läbimõõdult sama suur kui meie Linnutee galaktika ehk 60 000 valgusaastat.

Messier 51a puhul on tegemist esimese galaktikaga, mis leiti ning see on spiraalse kujuga.

Alles 1922. aastal tõestas astronoom Edwin Hubble, et meie Linnutee on üks paljude galaktikate seas.

Vincent van Goghi tuntakse ta psühhedeelilistest maastikest ning enda portreedest.

Praegu asub van Goghi maal «Tähine öö» USAs New Yorgi moodsa kunsti muuseumis.

Bensoni arvates võis kunstnik Lõuna-Prantsusmaal psühhiaatriahaiglas ravil olles näha joonistust spiraalgalaktikast ning selle võtta oma kunstitöö aluseks.

Wikipedia: Vincent Willem van Gogh (30. märts 1853 – 29. juuli 1890) oli Hollandi maalikunstnik, postimpressionismi esindaja.

Ta tööd, umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd valmisid vaid kümne aasta jooksul.

Vaimsete probleemide käes vaevelnud kunstnik tegi 37-aastasena enesetapu ning ta sai alles pärast surma kuulsaks.

Tagasi üles