Piltuudis: Londonis näeb Magna Carta nelja säilinud koopiat

Londonis Briti raamatukogus näeb esmakordselt korraga nelja Magna Carta säilinud koopiat.

Magna Carta oli esimene samm parlamentaarse demokraatia suunas, edastab The Telegraph.

Londoni kesklinnas asuv Briti muuseum tähistab Magna Carta 800. aastapäeva näitusega.

Raamatukogu korraldas loosimise, milles osales 40 000 inimest, kes soovisid seda iidset ürikut näha. 1215 väljavalitut saab selle võimaluse.

Magna Carta on raamatukogus kolm päeva enne kui viiakse Briti ülemkotta vaatamiseks. Pärast seda tuuakse kaks tagasi Briti raamatukokku, üks viiakse Lincolni ja üks Salisbury katedraali.

«Kuningas John ei oleks iialgi osanud arvata, mida tema poolt 1215. aastal allkirjastatud dokument käivitab ja milline on selle pärand. Tähistame selle dokumendi 800. aastapäeva tuues kõik säilinud neli Magna Cartat kokku,» edastasid raamatukogu ja katedraalid ühisteates.

Magna Carta 800. aastapäeva põhiüritused saavad alguse 15. juunil 2015.

Wikipedia: Magna Carta (ladina keeles «suur paber»), ka Magna Charta Libertatum on Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 allkirjastatud õigusakt, mis piirab Inglise monarhide absoluutset võimu.

Magna Carta´le kirjutasid lisaks kuningale alla 25 parunit, 13 piiskoppi, 19 abti, paavsti ja templirüütlite esindaja. Originaaleksemplarid koostati 15. juulil 1215 ja saadeti allakirjutanutele.

Kuningas John polnud sugugi nõus tema võimu piiravate sätetega ja taganes hartast, mis tõi 2015. aasta novembris kaasa kodusõja.

Maata John suri 21. mail 1216 düsenteeriasse.

Ka paavst Innocentius III taganes lepingust, kui teada sai, et seal polnud kirjas kiriku võimu kuninga üle.

Magna Carta kohaselt ei ole ükski isik, ei kuningas, aadlik ega kodanik kõrgemal seadusest, olles samas võrdsed Jumala ja kohtu ees. Dokumenti täiendati aastatel 1216, 1217 ja 1225.

Magna Carta` t on hiljem korduvalt uuendatud. Seda tegid nii Tudorite kui Stuartite dünastia ning see mõjutas Inglismaa ja pärastpoole teiste riikide, eeskätt Ameerika Ühendriikide seadusandlust.

Tagasi üles