Sven Lõhmuse hinnalisim süntesaator on...
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/27/2920460t1h585c.jpg)
Täna avatakse Rahvusraamatukogus Sven Lõhmuse näitus, kus saab näha aastate jooksul muusiku valdusse kogunenud süntesaatoreid, millel on tema jaoks eriline tähendus.
/nginx/o/2013/09/20/2383387t1hd8e7.jpg)
«On selline süntesaator, mis mahub taskusse ja on selline süntesaator, mille tassimiseks on vaja nelja meest,» rääkis Sven Lõhmus oma väljapanekust täna hommikul Vikerhommikus.
Sven Lõhmus: Kõige hinnalisem on minu jaoks süntesaator, mille saamiseks ma koos vennaga peete kõplamas käisin. Pärast raha kättesaamist oli valida, kas osta pill või videomakk. Võtsime isemängiva süntesaatori ja ma arvan, et see oli õige valik.
Mõned pillid on ikka täiesti legendaarsed, mille helid ei kordu. Nad on kas nii omapärased või nii hullu kõlaga või nii laheda kõlaga. Kuid mul on ka pille, mis on väga koleda kõlaga. Näiteks lastesüntesaator «Pille», millega ei ole muud teha, kui koduloomi terroriseerida.
/nginx/o/2013/09/06/2330095t1h54e0.jpg)
Näitust üles pannes leidsin ka hulgaliselt uut infot pillide kohta. Eks ma ikka guugeldasin kõike seda. Mõnd süntesaatorit on kasutanud ka maailmakuulsad artistid. Seal on sellised süntesaatorid, mida Michael Jackson kasutas ja mida kasutas Aphex Twin, seal on kõike.
Pillid on minu jaoks pigem kaasteelised, kelle kohta ma tean pigem elulugu kui tehnilist tausta. Ma olen lihtsalt muusikafänn ja pillifänn, ma ei olegi võib-olla süüvinud iga pilli lõpuni välja või nende hingeelusse. Minu jaoks on need pillid nagu mingid ajastu märgid või töövahendid, millega ma olen laule kirjutanud.
Põnev Sven Lõhmuse süntesaatorite näitus on avatud Rahvusraamatukogu 6. korruse saalis.