«Ma ei tea miks, kuid sel talvel on mul kõige rohkem tööd kulunud just vanade klassikaliste, vanamoodsate kasukate ümbertegemisele,» pajatab oma blogis tuntud stilist ja köösner Ilona Abdullajeva.
Uskumatu! Loomakaitsjad soovitavad vanad kasukad ära visata!?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõepoolest, vanasti olid kasukad suured, rasked ja lohvakad, tänapäeva naine tahab lühemat, kergemat ja taljesse hoidvat. Ja miks osta uut, kui ka vanast saab teha täitsa moodsa rõiva!
Ilona: Kuigi ka karusnahk pole igavene ning kui teda umbselt hoida, muutub mõne aastaga paberiks ja ümberõmblemiseks sobimatuks, olen alati leinud viisi, kuidas ka kõige keerulisemate kasukate omanikke redisainiga rõõmustada: see tähendab naha ülekleepimist, niisutamist. Klient hoiab kokku suure hulga raha, mõned loomad saavad kauem elada ja kapp saab kasutult ruumivõtvatest asjadest tühjemaks.
Olen alati eelistanud farmiloomadele vabas looduses jooksvate loomade nahkasid, pidades nende kasutamist eetilisemaks. See on minu enda «kiiks», sest minu abikaasa arvab täpselt vastupidi, pidades loomade elu vabas looduses armutuks virelemiseks, samal ajal kui Ameerika ja Taani karusloomafarmides elatakse tänapäeval peaaegu nagu loomaias. Olgu sellega, kuidas on, aga äraviskamist ootavatele vanadele kasukatele uue elu sisse puhumist pidasin lausa üllameelsuseks. Seniks kuni...
...pidasime väikest kirjavahetust Eesti Loomakaitse Seltsi aktivistidega, et saada teada, kuidas nemad vanade kasukate ümberõmblemisse suhtuvad. Oma üllatuseks saime väga viisaka kuid kategoorilise vastuse: igasuguse karusnaha, nii metsaloomade jahtimisel üle jääva karusnaha, kui ka aastakümneid kapis seisnud kasuka kandmine, olla taunimisväärt. Põhjus olla selles, et see tõstvat karusnaha populaarsust ja populaarsus omakorda suurendavat nõudlust ja loomakeste piinamist farmides.
Veidi rahulikumalt järgi mõeldes sain aru, et kogu lugupidamises loomakaitsjate vastu, pole neil tublidel inimestel ilmselgelt heade kavatsuste juures pähe tulnud, et sellesama loogika alusel oleks täiesti taunitav ka kunstkarusnahast toodete kandmine, mida ometigi nende aatekaaslased kogu maailmas alternatiivina propageerivad. Nimelt ei tee suurem osa inimesi visuaalse vaatlemise kaudu kvaliteetsel kunstkarusnahal ja päris karusnahal vahet! Seega on paradoksaalsel kombel tõde, et ka kunstkarusnaha kandmine suurendab karusnaha populaarsust ja nõudlust karusnahast toodete järele. Ja see omakorda mõistagi suurendab ka nõudlust farmiloomade järele, kui järgida sama loogikat.
Otsustasin, et vigase loogikaga faktoloogiat pole mõtete tõsiselt võtta ja vanade kasukate ümbertegemist tuleks siiski pigem soosida – kui inimene tahab kanda sooja ja ilusat karusnahka ja tal on võimalus selleks jätta mõni loom pikemalt ellu, siis on see ju kokkuvõttes tore! Seda enam, et ka globaalne moemaailm on 90-ndate supermodellide poolt etendatud «alasti karusnaha vastu» spektaaklist juba ammu tüdinud. See juhtus, kui igast viiest karusnaha vastu ülesastunud staarmodellist jäi hiljem neli piltnikele karusnaha kandmisega vahele.
Kui teil mõni kasukas kusagil seisab ja te ei tea, mis temast saab, viige see asjatundliku köösneri kätte. Võib juhtuda, et saate omale suhteliselt soodsalt sellise kasuka, vesti või mütsi, mis kõik sõbrannad teid kadestama panevad!
Mida arvad sina vanade kasukate taaskasutamisest?