K, 29.11.2023

«Mis? Kus? Millal?» talvise turniiri kolmanda mängu võit läks televaatajatele

Meisi Volt
Facebook
Comments
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mis? Kus? Millal?» neljanda saate võistlejad
«Mis? Kus? Millal?» neljanda saate võistlejad Foto: Marion Pettai / Kanal 2

Täna jõudis Kanal 2 ekraanile populaarse telemängu „Mis? Kus? Millal?“ turniiri kolmas mäng. Mängulaua taha kogunes Andrei Korobeiniku tiim, kuhu kuuluvad Kaja Kallas, Madis Aesma, Boriš Gabovitsh, Janar Filippov ja Valeria Müürsepp.

Talvise turniiri kolmandas mängus istusid laua taga:

Europarlamendi liige Kaja Kallas,

Jurist Janar Filippov,

Finantsist Valeria Müürsepp,

Raadiosaatejuht ja muusik Madis Aesma

Anestesioloog Boriš Gabovitsh,

Võistkonnakapten, Eesti Maleliidu president Andrei Korobeinik.

**

Esimene küsimus pärines Tenno Sivadilt Tallinnast, Kadriorust:

Koola poolsaarel elavatel saamidel oli kombeks rakendada saani ette 3-4 põhjapõtra, kuid teatud paikades liikudes rakendati saani taha veel üks põder.

Küsimus: Mille jaoks tuli mõnikord saani taha rakendada veel üks põder?

Meeskonna nimel vastas Andrei Korobeinik, kes pakkus põhjapõtra varuvariandiks. Juhul kui soo peal või jõe peal liikudes kukuvad esimesed põdrad sisse, saab inimesi välja tõmmata ja selle jaoks rakendatakse tagumine põder.

Kahjuks oli vastus vale. Õige vastus: Künklikul maastikul sõites kasvas saani kiirus langustel liiga suureks ja saani taha rakendatud põder püüdis instinktiivselt jalgadega pidurdada, et end saani otsa komistades mitte vigastada. Selle põdra näol oli tegemist omapärase saanipiduriga.

Seis 0:1 – televaatajate kasuks, Tenno Sivadi võitis 100 eurot.

**

Teise küsimuse saatis Nõolt pensionär Ülo Kruuse: 

Te näete teed, millesse on tehtud süvend ja see on kaetud metallvõrestikuga. Sarnaseid võrestikke valmistatakse ka puust ning eelkõige leiavad need kasutust maapiirkondades.

Küsimus: Mis eesmärgil paigaldatakse paljudes maades teedele selliseid rajatisi?

Meeskonna nimel vastas Andrei Korobeinik: Sellised ehitised on loomadele ebamugavad ja nad jäävad seisma ega lähe edasi. Tegu on täiendava vahendiga, et loomad väga kaugele ei jõuaks. 

Vastus oli õige. Täpne vastus: Tegemist on vahendiga, mis tõkestab kariloomade väljumist taradega piiratud karjatamisaladelt.

Seis 1:1 – viik.

**

Kolmanda küsimuse esitas logistikaspetsialist Jamila Ismailzada Bakuust. 

Soome Talvesõja kangelane oli Simo Häyhä – snaiper, kellele venelased panid hüüdnime Valge Surm. Häyhä oli enda varjamises erakordselt osav. Et tulistamisel lendupaiskuv lumi tema asukohta ei reedaks, jäätas ta vee abil teda varjava hange.

Küsimus: Kuidas vältis Häyhä aga seda, et teda ei reedaks lenduv hingeaur. 

Tarkade meeskonna nimel vastas Boriš Gabovitsh: Peaks hingama mingisuguse toru kaudu ja see kõige kättesaadavam toru peaks olema suusakepp.

Kahjuks oli tarkade vastus vale. Õige vastus: Et soe hingeaur teda ei reedaks, hoidis vaenlast varitsev Häyhä suus lund. 

Mängu seis: 1:2 televaatajate kasuks, Jamila Ismailzada võitis 150 eurot.

**

Neljanda küsimuse autor oli projektijuht Piret Vihmar Järva-Jaanist.

1950ndatel aastatel töötasid Ameerika entomoloogid välja meetodi, millest on saanud olulist kasu mitmed valdkonnad alates põllumajandusest kuni rahva terviseni. Teatud kogus mõne putukaliigi isendeid kiiritatakse laboris ja lastakse siis vabadusse.

Küsimus: Mida saavutatakse osade putukate kiiritamisega?

Targad kasutasid publiku abi. Vastas Valeria Müürsepp: Nad ei saa pärast lapsi.

Targad vastasid õigesti. Täpne vastus: Selle meetodi abil on edukalt vähendatud näiteks lihasööjakärbeste, tsetsekärbeste ja malaariasääskede populatsioone. Kiiritamisega muudetakse isased putukad steriilseks ja kui nad hiljem vabaduses elavate liigikaaslastega paarituvad ei teki viljastatud mune ja nende populatsioon väheneb oluliselt.

Mängu seis: 2:2 – viik.

**

Viienda küsimuse esitasid kaksikud Alina ja Alisa Beljankova Pärnust.

Et tunda end mugavalt nii ratsa kui jalgsi, lubas kuningas Edward VII endale midagi, millega pani aluse reeglile, mida klassikalises meestemoes tänapäevani järgitakse.

Küsimus: Mis on selle reegli kohaselt vahel lubatud; mida tuleb kindlasti teha ja mida ei tohi kunagi teha?

Meeskonna nimel vastas Valeria Müürsepp: Seotud pükste ja kingadega. Siis, kui ta sõitis hobusega, oli mugav panna püksid saabaste sisse. Teine variant, et püksid ei ole saabaste sees. Kolmas variant on vahepealne.

Tegu oli vale vastusega. Õige vastus: Oma ümara kehakuju tõttu jättis Edward VII jättis kinni panemata kuue alumise nööbi. Sellega pani ta aluse klassikalisele meeste pintsaku reeglile, mille kohaselt ülemise nööbi võib vahel lahti jätta, keskmine tuleb alati kinni panna ja alumist ei tohi kunagi kinni nööpida.

Televaatajate kasuks seis 2:3 – Alina ja Alisa Beljankova võitsid 200 eurot.

**

Kuues küsimus oli välgusektor, milles targad peavad vastama kolmele järjestikusele küsimusele. Neist iga arutamiseks on aega vaid 20 sekundit. Et selles voorus punkti teenida, peab õigesti vastama kõigile kolmele küsimusele.

Kõik küsimused esitas Anastassia Sepesseva Tallinnast: Ekraanil näete Soome kunstniku Edvard Isto 1899. aastal valminud maali „Rünnak“.  

Esimene küsimus: Mida sümboliseerib valges kleidis neiu ja mida teda ründav kotkas?

Tarkade nimel vastas Andrei Korobeinik: Soome iseseisvumise küsimus. Linnul on seos Venemaaga, valges kleidis neiu aga Soome.

Tarkade vastus oli õige. Täpne vastus: Maal oli vastus 1899. aastal vastuvõetud kurikuulsa Nikolai II Veebruari Manifestile, millega tühistati enamik Soome seniseid privileege. Kotkas sümboliseerib keisririiki ja valges kleidis sinise salliga neid venestamislainele vastu astuvat Soomet.

Teine küsimus: Ekraanil näete maali, mis kujutab 19. sajandi alguses Inglismaal reaalselt toimunud kohtuprotsessi. See kohtuprotsess oli esimene omataoline ja ajaloolises mõttes oluline sündmus.

Küsimus: Millist uut 1822. aastal vastu võetud Briti seadust pilas maal?

Tarkade nimel vastas Kaja Kallas: Tundub, et pilab seadust, millega sai loomi süüdistada nende toimepandud tegudes.

Targad vastasid kahjuks valesti. Õige vastus: Eesel ei olnud Londoni kohtusaalis loomulikult ilmaaegu, sest tegemist oli esimese kohtuprotsessiga, mis põhines äsja vastu võetud ja omas ajas revolutsioonilisel loomade väärkohtlemist keelaval seadusel.

Televaatajate kasuks seis 2:4 – Anastassia Sepesseva võitis 250 eurot.

**

Seitsmenda küsimuse esitas Tanil Peeter Kangur Tõutsi külast.

Teise maailmasõja ajal valmistas Saksa hävituslenduritele peavalu nõukogude ööpommitajate naislennuväe polk. Ehkki öönõidadeks hüütud venelannad lendasid treeninglendudeks mõeldud PO2 lennukitel, õnnestus sakslastel neist vaid väga vähesed alla tulistada.

Küsimus: Mis muutis naislendurite tabamise sakslaste jaoks keeruliseks?

Tarkade nimel vastas Madis Aesma: Kuna tegemist oli lennukitega, mis jäid saksa hävitajatele tabamatuteks, siis pakun, et treeninglennukid lendasid hävitajate jaoks liiga madalalt ning seetõttu jäid nähtamatuks. Eraldusmärgid olid tiibade alumisel küljel.

Õige vastus. Täpne vastus: Sakslased olid öönõidadega hädas, sest nende treeninguks ja põllutöödeks mõeldud vanad lennukid kiirete saksa hävituslennukite jaoks liiga aeglaselt ja liiga madalalt.

Tarkade kasuks seis 3:4.

**

Kaheksanda küsimuse esitas veebitoimetaja Joonas Hansen Tallinnast, Kristiinest. 

Sumomaadluse iidne komme näeb ette, et võitjale annab sumoringis trofee üle kõrgeim kohalik poliitik. Kuid aastal 2000 ei lubanud sumo assotsiatsioon Osaka kuberneril seda traditsiooni täita. Ja nii aastaid – kuni kuberneri valitsusaja lõpuni.

Küsimus: Miks ei lubatud kohalikul kuberneril trofeed traditsioonilisel kujul üle anda?

Tarkade nimel vastas Andrei Korobeinik: Tegemist oli naisega ja mingil põhjusel ei saanud reeglite järgi üldse kohale tulla, et auhind välja anda.  

Õige vastus. Täpne vastus: Osaka kuberneril ei lastud täita iidset kommet, sest oli teine ja veel tugevam traditsioon – sumo võistlusringi ei tohtinud rüvetada naise jalg.

Targad teenisid punkti – seis – 4:4.

**

Üheksas oli 13. sektori küsimus, mille esitas järgmisena võistlustulle astuva võistkonna kapten Tiit Naarits. Selles voorus raha ei jagata.

Maaliküsimus. Maalil on kujutatud tolleaegne Inglismaa kuninganna Elizabeth I. Maalil on varjutatud teatud detail. Elizabeth I hoiab maalil käes midagi, mille esimene eksemplar pärineb juba väidetavalt Tutanhamoni hauakambrist. Asi on leitud mainimist ka „Odüsseias“, seal kasutas seda Odysseuse isa Laertes. Elizabeth I oli väidetavalt esimene, kes kaunistas neid kaunistatud kujul – näiteks kalliskividega. Tänapäeval ei üllata see kedagi.

Küsimus: Mis on Inglismaa kuningannal käes?

Tarkade nimel vastas Madis Aesma: See võib olla käsipeegel, varrega.

Targad vastasid valesti. Õige vastus: Kindad.

Televaatajate kasuks seis 4:5.

**

Kümnenda küsimuse autor oli ajakirjanik Priit Pullerits Tartust. 

1936. aasta Berliini olümpiamängudel kaotas Eesti korvapallimeeskond USAle suurelt - 28:52. Rahvusvaheline korvpalliföderatsioon FIBA kaalus enne turniiri algust uue reegli sisseviimist. See muudatus oleks andnud Eesti meeskonnale ameeriklaste vastu palju rohkem võimalusi

Küsimus: Millist uuendust kavatses Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon 1936. aastal kehtestada?

Meeskonna nimel vastas Andrei Korobeinik: Kaaluti ajalist piirangut korvpallimängus, see viiks selleni, et rünnakuid oleks arvuliselt rohkem.

Targad vastasid kahjuks valesti. Õige vastus: Kavandatud reegel oleks Berliini olümpiaturniirilt kõrvaldanud viis USA tippmängijat. Arutlusel oli reegel, mis oleks kehtestanud Berliini olümpial mängijate pikkuse ülempiiriks 190 sentimeetrit.

Televaatajate kasuks seis 5:6 – Priit Pullerits teenis 200 eurot.

Parimaks küsimuseks tunnistati täna Pärnu kaksikute Alina ja Alisa Beljankova küsimus pintsaku nööpimise kohta, kaksikute rahasumma kahekordistati.

Parimaks mängijaks tunnistati kolmanda lahingu järel Boriš Gabovitsh, keda tunnustati Andrus Kivirähki valitud ja isikliku pühendusega Vladimir Voinovitši teosega „Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused I“. Kivirähk soovitas, et aeg-ajalt tuleks entsüklopeediate sirvimise vahelt pühendada aega ka meelelahutusele.

Facebook
Comments

Märksõnad

Tagasi üles