Video: naine, kes jäi kolmes koonduslaagris ellu

Gena Turgel Foto: Youtube

Eile tähistati Poolas Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 70. aastapäeva ning kohal olid ka need, kes selles õuduses ellu jäid.

Gena Turgeli ellujäämislugu on üks erakordsemaid, edastab NBC News.

Oli 1944. aasta detsember kui natsid kogusid Auschwitzis kokku grupi naisvange, kellel kästi alasti ühte ruumi minna. Nende seas oli ka 21-aastane Poola juuditar Gena Goldfinger.

Naised ei teadnud, mis neid ees ootab.

«Ootasime hetke ja siis hakkas seinaduššidest vett tulema. Oli suurepärane end pesta,» kirjutas naine 1995. aastal ilmunud autobiograafias «I Light a Candle».

Alles pärast ruumist lahkumist ilmnes kui lähedal nad surmale olid olnud. Nad oleks võinud gaasi saada. Kui nad hoonest väljusid hakkasid kaasvangid karjuma, et nad ellu jäid.

Kaaslased sõnasid Genale ja teistele, et nad olid olnud gaasikambris. Millegipärast ei õnnestunud aga tapva gaasi Zyklon B saatmine.

«Kui meenutan möödunud, siis pean end näpistama, et kas ma tõesti elus olen,» sõnas nüüd 91-aastane naine.

Poola juuditari õuduste teekond algas viis aastat varem. Gena elas koos perega Krakovis kui natsid seda 1939. aastal pommitama hakkasid. Paar aastat hiljem olid nad vallutajate poolt loodud getos ning sealt edasi kulges tee Plaszovi koonduslaagrisse.

Perekond lagunes natside võimu all laiali. Vanim vend püüdis Krakovi getost põgeneda kanalisatsiooni kaudu, kuid ta tabati ja lasti maha. Teine vend lasti maha kui ta oli avatud akna juures kapi pealt kohvrit maha võtmas.

Gena noorem õde Miriam tapeti kui ta oli 17-aastane ning püüdis Plaszovi koonduslaagrisse salakaubana toitu viia. Gena ja ta ema sunniti koguma puid, et Miriami surnukeha põletada.

Gena, ta õde Hela ning nende ema jäid kahe aasta pikkustest katsumustest Plaszovi laagris ellu. 1944. aastal saadeti nad Auschwitzi.

Marss sinna talvises pakases kestis kolm nädalat. Gena ja ta lähedaste kannatused ei lõppenud ka pärast 27. jaanuari 1945, mil Punaarmee Auschwitzi koonduslaagri vabastas.

Põhjus selles, et vaid paar nädalat enne seda viidi Gena ja ta ema Bergen-Belseni koonduslaagrisse. Õnneks natsid ei hävitanud neid seal kiirkorras.

Gena õde Hela kaotas Auschwitzis elu nagu veel umbes 1,1 miljonit inimest. Ta sattus Surmaingliks kutsutud arsti Josef Mengele kätte, kes süstis talle bensiini.

15. aprillil 1945 oli Gena ja ta ema jaoks lõpuks õnnepäev kui Bergen-Belseni koonduslaagrisse saabus Briti 11. soomusmasinadivisjon. Seal oli ka juudi soost britt Norman Turgel, kes kohtas Bergen-Belseni koonduslaagri haiglas põetajana töötanud Genat ja noored armusid.

Üsna kiiresti kosis mees Gena endale naiseks ja kuus kuud hiljem olid nad abielus. Gena abiellus langevarjusiidist tehtud pruutkleidis. Nad pandi paari sünagoogis, millest sõja ajal oli saanud hobusetall.

Paar sai kolm last ning lapselapsi ja lapselapselapsi on paarkümmend. Norman Turgel suri 20 aastat tagasi.

«Minu lugu on vaid üks lugu tuhandete teiste sarnaste ellujäämislugude seas. Olen 20. sajandi suurima massimõrva tunnistaja,» lausus Gena.