/nginx/o/2015/01/28/3712799t1hbe2e.jpg)
Eile toimusid Poolas Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 70. aastapäeva tähistamisüritused.
Auschwitzis tuli teemaks Rootsi kuninganna isa natsiminevik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellel osalesid mitmete riikide juhid, kuid ka 300 seni elus olevat endist koonduslaagri vangi, edastab Expressen.
Külaliste seas olid näiteks ka Rootsi kroonprintsess Victoria ja Hollywoodi režissöör Steven Spielberg, kelle 1993. Aasta suurfilm «Schindler`s List» rääkis jõukast ärimehest Oscar Schindlerist, kes päästis 1000 Poola juuti kindlast surmast.
Rootsi televisooni reporter Rolf Fredriksson esitas mälestusüritusel printsess Victoriale küsimuse ta vanaisa kohta.
Teada on, et Rootsi kuninganna Silvia isa Walter Sommerlath oli natsipartei liige.
«Kas kroonprintsess on mõelnud oma perekonna ajaloole? Teie peres on liige, kellel oli natsidega side. Samas olete suguluses Folke Bernadotte´le, kes päästis inimesi koonduslaagritest,» küsis ajakirjanik.
Kroonprintsess jäi vastates diplomaatiliseks.
«Natsism on kohutav ja inimkond on selle tõttu kannatanud,» vastas Victoria laskumata oma perekonna minevikku.
Rootsis tekitas see kuninganna Silvia isa natsimineviku kohta käinud küsimus pahameelt.
«Auschwitzi mälestusüritus ei ole õige koht sellise küsimuse esitamiseks. Printsess Victoria jaoks oli tähtis sellel osalemine ning seda ei oleks tohtinud ebakohase küsimusega rikkuda,» sõnas Rootsi õukonna pressiesindaja Margareta Thorgren.
Küsimuse kriitikute seas on ka Rootsi advokatuuri liige Anne Ramberg, kes tviitis, et küsimus oli labane.
«Väga labane samm ajakirjanikult tõstatada Auschwitzis küsimus Victoria vanaisa mineviku kohta,» lausus Ramberg.
Poliitik Maria Abrahamsson pidas maitsetuks seda, et ajakirjanik vastandas kuninganna Silvia isa juute päästnud Folke Bernadotte`iga.
Rootsi diplomaat Folke Bernadotte aitas vabastada koonduslaagritest 27 000 juuti. Äärmussionistid tapsid ta Iisraelis 1948. aastal.