/nginx/o/2015/01/27/3709889t1h96bf.jpg)
Taanlane Lars Andersen on oma vibulaskmisoskustega üllatanud nii ajaloolasi kui Hollywoodi näitlejaid.
Video: Taani vibulaskja teeb Hollywoodi näiteljatele silmad ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andersen on uurinud vibulaskmise ajalugu ning loonud laskmistehnika, mis saadab noole kiiremini ja täpsemalt lendu, edastab Helsingin Sanomat.
Elukutse poolest kunstnik Andersen sõnas võrguväljaandele Outdoor Hub, et talle hakkas vibulaskmine huvi pakkuma pärast seda kui oli vaadanud videolt vibulaskmise võistluseid.
«Vaatasin mitut videot ja tõdesin, et võitjaks tulnud ei olnud just kiired laskjad. Hakkasin ise vibulaskmisega tegelema ja olin kohe neist kiirem ja täpsem. Ma ei olnud varem selle alaga tegelenud,» lausus taanlane.
Ta asus treenima, võistlustel osalema ning saavutas võite. Enam ta võistlemisega ei tegele.
«Maailmas ei ole ühtegi amatööri ega professionaali, kes suudaks vibulaskmise kiiruses minuga võistelda. Selle tõttu ei ole mul mõtet võistlustel osaleda,» tõdes Andersen.
Andersen on uurinud ka vibulaskmise ajalugu. Ajaloolisi fakte ja maale uurides märkas ta, et paljud endisaegsed meistervibulaskjad panid noole vibukaare paremale poolele, mitte vasakule nagu tehakse tänapäeval.
Ta märkas, et kui nool lastakse lendu paremalt poolelt, siis vinnastamine õnnestub ühe liigutusega ning nool lendab kiiremini. Noole vasakule poolele panemine võib olla loogilisem kui sihtmärk on paigal seisev nagu tänapäeva vibulaskmisvõistlustel.
Kunagised vibulaskjad kasutasid oma relva sõjategevuses ja sihtisid liikuvat märki.
«Ajalooliste dokumentidega tutvudes ilmnes, et näiteks pühale maale ristiretke teinud rüütlite vastu võidelnud saratseenid valisid parimad laskjad välja katsetega, mille kirjeldused on säilinud,» nentis taanlane.
Üks neist katsetest on kolme noole laskmine 1,5 sekundi jooksul. Euroopa ajaloolased on seda võimatuks pidanud.
Andersen hakkas uurima, kas see on võimalik ning ta tegi rea katseid. Nüüdseks suudab ta lasta kolm noolt sihtmärgi pihta 0,6 sekundiga.
Andersen lisas, et varasemal ajal kandsid vibulaskjad nooli kas käes võis siis vööl olevas nooletupes, mitte aga seljal olevas kotis.
Katsed näitasid, et käes olevaid nooli on võimalik kiiremini üksteise järel vinnastada ja lasta.
Ajaloo jooksul on olnud mitmeid vibulaksmistehnikaid ning kõiki tehnikaid ei ole kasutatud samaaegselt.
Vibust ja nooltest loobuti kui kasutusele tulid püssirohi ja tulirelvad, kuna nendega sai kaugemale lasta.
Anderseni vibulaskmisklubi Lyngby Bow Guild pani Youtube´i video, millel ta oma oskusi demonstreerib.
Video, on näha, et mees suudab vibu lasta ka istudes mootorrattal.
Andersen haarab käega tema suunas lennanud noole ja laseb selle paari sekundiga tagasi. Taanlane suudab oma nooltega tabada teema suunas tulnud nooli enne kui need temani jõuavad.
Anderseni kinnitusel on ta nüüdseks vibulaskmisega tegelenud kümme aastat.