Austria-Itaalia piiril asuvatest Ötztali Alpidest leiti 1991. aastal Jäämees Ötziks ristitud inimjäänused, mida teadlased on seni uurinud.
Uus uuring paljastas Jäämees Ötzi seni avastamata tätoveeringud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljutine uuring paljastas 5300-aastaselt Ötzilt varem leidmata tätoveeringuid, edastab Daily Mail.
Need leiti muumia paremalt kehapoolelt alumiste roiete juurest ning on esimesed, mis avastati ta torso eesosast.
Kokku on iidse küti 19 kehaosalt leitud 61 tätoveeringut. Arvatakse, et need võidi tekitada primitiivse akupunktuuri abil.
Jäämees Ötzit uurisid Lõuna-Tirooli arheoloogiamuuseum ja Bozeni muumiate uurimise instituut.
Ötzi uuringutes kasutati nii nähtavat valgust kui ka ultraviolett ja infrapuna valgust.
Ta keha erinevates piirkondades on lineaarseid jooni, mille jämedus on 1 – 3 millimeetrit ning pikkus 7 – 40 millimeetrit.
Enamik jooni oli paigutatud üksteisest 2 – 8 millimeetri kaugusele. Kahes kohas moodustasid need jooned risti.
Ötzi paremal jalal on seitse tätoveeringute gruppi, vasakul neli. Kõige pikemad jooned asuvad vasaku käe randmepiirkonnas.
Uues uuringus avastatud tätoveeringud on vaevu nähtavad ning selle tõttu ei leitud neid varem.
«Uued leiud on huvitavad, kuna varem ei ole keha esipoolelt neid leitud,» selgitasid teadlased.
Radioloogiauuringud paljastasid, et muumia tätoveeritud kehapiirkondades on tumedad alal, mis võisid olla haiguskolded.
«Arvame, et jäämehele tehti tätoveeringuid mingi haiguse raviks või terviseuuringute eesmärgil. Esmalt avastatud tätoveeringud asuvad alaseljal ja liigestekohtades nagu näiteks pahkluudel ja randmetel,» selgitati.
Uus tätoveering aga ei asu seljal ega liigestel, mille tõttu saab haiguste diagnoosi või ravimeetodi teooria mõnevõrra kahtluse alla seada.
Ötzi esmasel uuringul leitud tätoveeringud üllatasid teadlasi, kuna varem ei oldud leitud vaseajastu tätoveeringuid. Teada on, et akupunktuur leiutati alles 2000 aastat hiljem Aasias.
DNA-testide andmetel kannatas Ötzi puukide levitatava Lyme´i tõve all ning tal olid ka südamehaigus ja artriit.
46-aastaselt surnud Ötzi oli 159 sentimeetrit pikk, tal olid pruunid silmad, ta oli suguluses Sardiinia iidsete elanikega ning tal oli laktoositalumatus.
Jäämehe mao sisu uurimine näitas, et ta viimaseks toiduks oli hirve- ja kaljukitse liha.
Ötzit säilitatakse Itaalia arheoloogiamuuseumi allüksuses Lõuna-Tirooli muuseumis miinus kuue kraadi juures.
Šveitsi evolutsioonimeditsiini teadlase Frank Rühli sõnul võivad Ötzi tätoveeringud olla nii kehakaunistused kui ka ravi eesmärgil tehtud.
Ötzi juurest leitud esemed ning ta rõivad lubavad oletada, et tegemist on kindlasti Euroopa vaseajastu karjase või pealikuga.