Mänguarvustus. Kane & Lynch 2: Dog days

Jee. Maniakid on tagasi ja mitte sugugi taltsamad kui kolme aasta eest.

Koerapäevad on mitmes mõttes vingem kui 2007. aasta esmaversioon Dead Men. Sedapuhku seikleb räpane paarike Šanghais. Mäng läheb käima täistuuridel ja esimese veerandtunniga oled tapnud rohkem inimesi kui ükskõik milline käsitulirelvaga varustatud dessantväelane Iraagi sõjas kogu teenistusaja jooksul. Ainult et tegevuskohast tingitult on need inimesed enamasti lühikest kasvu ja kollase nahaga.

KL2 ei paku mingeid sissejuhatavaid dialooge, videofilmikesi ega tegelaseehitamist. Seda viimast pole ka eriti vaja, sest kangelased on valmis ja palju maniakaalsemad, kui ise oskaks teha – eriti Lynch. Kohe läheb vihaseks tinatamiseks. Šanghai agulid ja kõrghooned näevad välja väga veenvad (ütleb inimene, kelle ettekujutuse sellest linnast on loonud Hiina gangsterifilmid).

Veider videopilt
KL2 on kolmanda isiku vaates mäng, st kaamera vaatab üle juhitava tegelase õla. Aga sedapuhku on tegemist odavamat sorti digikaameraga, mida hoiab tõsise koordinatsioonipuudega operaator. See tähendab, et pilt hüppab jooksmise ajal igasse ilmakaarde, aegajalt viskub kaameramees ise kuulide eest esimesse ettejuhtuvasse varjesse (mis tähendab, et sa ei näe, kus on vastased ega saa aru, kus sa ise). Tulemus meenutab filme «Cloverfield», «Blair Witch Project» või eriti amatöörlikku juutjuubi klippi. Viimasele lisab sarnasust stseenidevahelise laadimisriba asemel kasutaud animatsioon Buffering…

Mängu alustades üritasin mitmel korral videodraivereid timmida ja mängusiseselt pilti häälestada, enne kui taipasin, et see 8-bitine digiläbu ja veidralt peegelduv valgus on mängu kunstilise juhi nägemus, mitte tehniline viga. See on hea ja halb. Ühtepidi lisab kogu see videomoonutus kummalisel kombel realismi ja kohalolekutunnet, teistpidi muudab tänavatulistamise üksjagu raskemaks. Sellega tuleb leppida, sest välja lülitada ei saa; mingit hõlpu annab nn steadycam funktsioon, mis kaamerakargamist veidi vähendab. Veel üks kummastav efekt: ehkki juhid oma tegelast reaalajas, katavad ekraanil nähtavate alasti inimeste primaarseid ja sekundaarseid sugutunnuseid kassisuurused pikselid, nagu oleks keegi originaalvideo telekanalile sobivaks töödelnud. Kognitiivne dissonants, ütleks tajupsühholoog.

Mängukogemus
Soolomängu lugu iseenestest just Nobeli kirjanduspreemiat ei võidaks ja on pealegi piisavalt lühike. Sõltuvalt suremise sagedusest – ja seda ikka juhtub – saab see läbi ca viie-kuue tunniga. Selle aja jooksul enamasti kargad nurga tagant auto taha ja vastupidi ja hoiad sõrme päästikul. Lugu kulgeb kui rööbastel, mängijale suurt ostsutsuvõimalust ei jäeta.

Juhitavaks tegelaseks on sedapuhku Lynch, Kane sibab kaasas ja paneb käed külge, kus aga saab. Korraga saab kaasa vedada kahte relva. Need on oma tulejõult, tabavuselt ja laskekiiruselt üsna hästi tasakaalustatud. Varem või hiljem valiod oma lemmiku. Siinkirjutaja leidis end lõpuks aega jagamas haavlipüssi ja karabiini vahel. Automaatpüstol pritsis natuke pikema valangu peale kuulid lihtsalt ühtlaselt laiali ja püstolil puudus tarvilik peatav jõud. Relvi-laskemoona saab siin vaid langenud vaenlaste käest, seega tuleb neid tappa. Ja laskemoona hankimiseks tuleb pidevalt liikuda. Kui plaanid end mõnusalt varjesse sättida ja sealt vaenlasi noppida, avastad end varsti tühjade taskutega. Granaate ei anta üldse, kuid selle asemel võib kasutada tulekustuteid ja bensiinikanistreid, mida vastaste poole heita ja siis lasuga plahvatama panna.

Arvutil on kasutusel tavapärane WASD-juhtimine, aktsiooniklahvid kenasti suunaklahvide ümber koondatud. Vasak hiirenupp tulistab, parem sihib ja rull vahetab relva. Kõik nii nagu peab. Sai ka puldiga proovitud (muide, mäng tunneb ära, kumba juhtseadet kasutad ja manab vastavalt sellel ka nupuvihjed), kuid klaver+hiir tundus täpsem. Varjest varjesse liikumine ning nende tagant tulistamine oli alguses kuidagi harjumatu, kuid pärast esimesi tihedamaid tulevahetusi (ja surmasid) tekkis juba tunnetus.

KL2 ekraanigraafika on minimalistlik: näed vaid kasutusel olevat tukki ja laskemoona. Ei mingit minikaarti ega terviseriba. Kui pihta saad, pritsitakse selle õlataguse kaameramehe objektiiv maasikamoosiga punaseks. Piisavalt palju tabamusi paiskavad tegelase maha, kuid ta suudab end ka vigastatuna varjesse kosuma lohistada ja seda tehes vastastele tina anda. Sama teevad ka tabatud vastased, nii et kontrolliv lask laupa on igati õigustaud. Varjeid kasutab AI samuti päris osavalt ja oskab ta oma tegelasi ümber piirama saata.

Mitmikmäng
Kuna K ja L on ikkagi kaks tegelast, saab üksikosa läbida co-op režiimis kas jagatud ekraanil ühes masinas või netiühenduses. Arcade-režiim on ilmselt mõeldud enne online mängu sisenemist oskuste lihvimiseks.

Pakutakse kolme erinevat mitmikmängu.
Fragile Alliance: kamp mängijaid peab koostöös mingit nänni röövima. Kui noos käes, tekib võimalus sõpru reeta ja kõige priskema noosiga põgeneda.
Undercover Cop: Sama mis eelmine, kuid üks mängijatest määratakse loosi tahtel jõuku imbunud nuhiks, kelle eesmärk rööv nurjata – muidugi teisi tappes ja ise oma identiteeti varjates.
Cops and Robbers – see räägib ise enda eest.

Mitmikmängu edukuse mõõdupuu on kokkuroobitava raha hulk, mida saab nii röövides kui vastaseid tappes. Kuna siin hangitakse relvi nii maast korjates kui ostes, pakub see mõningaid strateegilisi võimalusi: kas minna mängu odava tukiga või osta kalli raha eest arvestatava tuölejõuga täpne relv, lootuses, et investeering end lõpptulemusena ära tasub. Esialgu on mitmikmänguks pool tosinat kaarti, neid pidi tulevikus juurde saama.

Kokkuvõtteks
Kane’i ja Lynchi Koerapäevad on kiiretempoline ning visuaalselt huvitav tulistamismäng. Verist sisu (mõned päris ehedad piinamisstseenid) ja keelekasutust (kui roppustele tsensuuripiiksud peale panna, kõlaks tegelaste kõne kui morsekood) arvestades on 18+ vanusepiirang karbikaanel õigustatud. Samas jääb KL2 küpsema mõistuse jaoks natuke liiga lihtsakoeliseks tinatamiseks, eriti lühike sooloosa. Põnevust pakuvad seevastu mitmikmängurežiimid, eeskätt need, mis sõprade reetmise ja ülekavaldamisega seotud.

See tendents on viimase aja videomängudes üldse väga levinud: sooloosaga ja loo jutustamisega nähakse järjest vähem vaeva, põhirõhk pannakse võrgumängule, millele siis meelelahutuse eluea pikendamiseks arg-ajalt lisasid välja lastakse.

Mäng on ilmunud Xbox 360, PS3 ja PC (arvustatud) platvormile.
Miinimumnõuded arvutile:
PROTSESSOR Pentium 4 3GHz AMD Athlon 3000+ MÄLU 1 GB (XP) 2 GB (Vista / Windows 7)
VIDEOKAART nVidia GeForce 7800 AMD ATI X1800 või parem (Shader Model 3.0, 512 MB videomälu)
HELI Direct 9.0c ühilduv helikaart
OPTILINE SEADE DVD-lugeja
KÕVAKETAS 9 GB vaba ruumi
SISENDSEADMED Hiir ja klaviatuur / mängupult

Hinne 6,5/10
Need punktid tulid eeskätte tegelaste karakteri, huvitava graafilise lahenduse ning uuenduslike mitmikmängude arvelt. Soolo-osa lühidus ja sisutus kisuvad palle maha. Samuti on tegemist mõnevõrra subjektiivse hinnanguga, mida mõjutas järgmisena arvustusmasinasse jõudnud Mafia 2 eelmaitse. Oodake selle arvustust järgmisel nädalal!
Kane & Lynch 2: Dog Days  tuli arvustamiseks Gamestarist.