Hispaania arheoloogid otsivad kirjaniku, romaani « Don Quijote» autori Miguel de Cervantese jäänuseid.
Sõjahaavad võivad paljastada Miguel de Cervantese jäänused
Teadlased kasutavad infrapunakaameraid, 3D skännereid ja maapinda läbivat radarit uuringutel Madridi paljasjalgsete trinitaarlaste kloostri kirikus, edastab The Local.
Tehnika abil loodetakse teha kindlaks, millised on sinna maetud ning kas nende seas on ka Cervantes.
Ajalooliste dokumentide andmetel suri Cervantes 22. aprillil 1616 ning maeti päev hiljem.
«Otsime 70. eluaastates surnud meest. Teada on, et tal oli alles vaid 6 – 7 hammast. Ta vasakul käel oli raskeid sõjavigastusi, mis näitavad, et ta ei saanud seda kätt liigutada. Võimalik, et ta käes on seni näha vigastuse tekitanud metallifragmente,» sõnas antropoloog Francisco Etxeberria.
Teada on, et Cervantes sai kolmest musketikuulist haavata. Kaks kuuli tabasid rinda ja üks kuul kätt kui ta osales 1571. aastal Lepanto merelahingus kus vastamisi olid Hispaania juhitud liitlasväed ja Otomani impeeriumi väed.
Cervantesele viidati kui «El Manco de Lepantole» ehk Lepanto ühe käega mehele.
Cervanteselt ei amputeeritud ta vasakut kätt, kuid see jäi liikumisvõimetuks.
Kirjanik suri vaesena, kuid ta oli seotud Madridi trinitaarlaste kloostriga, mis maksis ta eest lunaraha kui ta piraatide kätte vangi langes.
Etxeberria meeskond alustas Cervantese jäänuste otsingut möödunud aasta aprillis. Uuringute esimeses faasis tehti kloostri kirikus kindlaks neli hauakohta ning 33 katakombi.
Teises etapis toimuvad katakombide ja haudade süvauuringud ning võetakse ka luude ja pinnaseproove, mida analüüsitakse.
«Peame tegema kindlaks, kas tegemist on lapse või täiskasvanu ning mehe või naise jäänustega. Loodame leida ka mehejäänused, mis vastavad Cervantese kirjeldusele,» selgitas teadlane.
Kui Cervantese jäänused leitakse, siis need plaanitakse matta kloostrisse, mis on alates 1921. aastast Madridi kultuuripärandi nimekirjas.
1547. aastal Madridi lähedal sündinud Cervantes avaldas oma kuulsa romaani «Don Quijote» kahes osas aastatel 1605 ja 1615.