/nginx/o/2010/09/01/425280t1hb547.jpg)
Mitmete varasemate uuringute põhjalt on järeldatud, et pikka aega koos elavad abikaasad muutuvad teineteise sarnaseks.
Abikaasad ei muutu teineteise sarnaseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psühholoogide sõnul võib sarnasus peituda selles, et partnerit valitakse nende joonte järgi, mis on endal olemas, kirjutab WebMD.
«Kui mõlemal partneril on teatud jooned olemas, siis on nad sarnased. See, et paar on elu hilisemas faasis sarnasem kui suhte algusajal, ei pea paika,» selgitati.
Sellisele tulemusele jõudsid USA Minnesota osariigi kaksikute- ja pereuuringute instituudi teadlased, kes uurisid 1300 abielupaari.
Psühholoogid analüüsisid selliseid omadusi nagu positiivsust, negatiivsust, optimismi, auahnust, agressiivsust ning toimetulekut stressiga.
«Uuring näitas, et abikaasad on küll mingil määral sarnasemad kui juhuslikult kokku sattunud inimesed. Arvame, et selle põhjuseks on jooned, mis mõlemal partneril olemas on,» selgitas psühholoog Mikhaila Humbad.
Uuringus osalenud inimesed ei olnud muutunud oma abikaasa sarnaseks, vaid säilitasid neile ainuomase.
Uurijad rõhutasid, et pikaajalise hea suhte tugisambaks on iseloomujoonte ja maailmavaate sarnasus, mitte erinevus.
Vaid agressiivsus on erand ning selle põhjus küllaltki selge.
«Kui üks partneritest on agressiivne ning teine hakkab vastama samalaadse käitumisega, siis ajapikku muutuvad mõlemad ühevõrra agressiivseks,» jätkas Humbad.
Uurijate arvates peaksid inimesed tegema selgeks millised isikuomadused neil on ja kas nad valivad sarnaste joontega partneri. Seda eelkõige selle tõttu, et nende iseloomujooned mõjutavad ka järglasi.
«Abielludes kellegi endasarnasega võib kaasa tuua selle, et sarnased jooned kanduvad edasi lastele,» jätkas uurija.