«Kosmosepardil» on «kananahk»

Komeet 67P Foto: SCANPIX

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Rosetta uurimissondi programmi teadlased sõnasid, et uuritav komeet 67P on oma olemuselt üsna ebatavaline ning nad said uut informatsiooni selle kohta, kuidas need jäised kosmilised objektid tekkisid.

Nelja kilomeetri laiuse komeedi pinnast tehtud uutel fotodel on näha «muhke», mis teadlaste arvates on selle komeedi niiöelda algosad, kirjutab BBC.

«Leidsime, et sel komeedil on «kananahk». See sobib kokku tema kujuga, mis meenutab vanniparti,» teatati.

Saksamaa Max Plancki instituudi päikesesüsteemi uuringute keskuse juht Holger Sierks sõnas, et see komeet paljastas uut infot komeetide tekke kohta.

«Komeet 67P näitas, millised olid meie päikesesüsteemi algosad. Gaas ja kosmiline tolm moodustasid niiöelda algrakukesed, mis üksteise külge kleepusid ja suurema struktuuri moodustasid. Need «muhud» on kolmemeetrise läbimõõduga, kuid mingil põhjusel nad enam ei suurenenud,» selgitas uurija.

Rosetta programmi esindaja Stephen Lowry sõnul tuleb meeles pidada, et komeedid tekkisid 4,5 miljardit aastat tagasi.

Sond Rosetta jätkab komeedi 67P uurimist ka sel ajal kui see Päikesele lähemale suundub.

Komeedil 67P on seni uuritud 19 ala, mis kõik on saanud nime Vana-Egiptuse jumalate järgi.

Teadlasi üllatas ka niinimetatud kõrbeala, kus tugevad «tuuled» on tekitanud kosmilise tolmu düünid.

«Komeedil ei ole peaaegu üldse gravitatsiooni ega atmosfääri. Seega on üsna keeruline tekitada tolmudüüne. Selle taga aga võivad olla tugevad «tuuled», mille kiirus võib ulatuda 300 meetribi sekundis,» selgitati.

Veel üks huvitav leid oli see, mis meenutas Maal laavaga toimuvat kui see mööda vulkaanikülgi alla voolab. Komeedil võib sellise fenomeni tekitada gaas, mis haarab kosmilise tolmu osad ja hakkab neid kokku kogudes liikuma.

Wikipedia: komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.