Harvardi professorid: moskiitorobotid hakkavad inimeste DNAd varastama

Moskiitod

FOTO: SCANPIX

Šveitsis Davosis Maailma Majandusfoorumil osalevate Harvardi ülikooli teadlaste sõnul ei ole tulevikus inimeste privaatsus kaitstud enam ka DNA tasandil.

Tulevikus võivad ringi lennata moskiitorobotid, mis varastavad inimestelt DNAd, edastab Daily Mail.

Samuti teavad ostukeskused kliendi rasedusest tema ostmiste järgi enne seda kui pere rasedusest teada saab.

Seega on võimuesindajatel rahva üle aina parem ja täpsem kontroll.

Sellise düstoopia maalisid Davosis grupp tuntud teadlasi ja ärimehi, kelle sõnul tulevikus praktiliselt ei ole enam privaatsust, vaid kõike kontrollitakse.

«Tere tulemast tulevikku. Tegelikult me olemegi juba tulevikus. Privaatsust nagu me seda minevikus kogesime, ei ole enam. Aeg on omaks võtta, et privaatsus on surnud,» sõnas Harvardi ülikooli arvutiteadlane Margo Seltzer.

Geneetikute sõnul on üsna tõenäoline, et isikute geneetilist informatsiooni hakatakse aina enam identifitseerimisvahendina kasutama.

Teadlase Sophia Roosthi sõnul varastavad juba nüüd erinevate riikide luureagendid teiste riikide juhtide DNAd, mille järgi lodetakse riigijuhtide haigused ja võimalik eluiga määrata.

«Oleme jõudnud geneetika makartismi,» sõnas teadlane, viidates 1950. aastatel USAs korraldatud kommunistide vastu suunatud «nõiajahile» ja selle algatajale Joseph McCarthyle.

Seltzeri arvates on tulevikus üsna tavaline, et ringi lendavad moskiitorobotid võtavad inimestelt kas siis riiklike asutuste või kindlustusfirma tarbeks DNAd.

«Sissetung inimese eraellu ja privaatsfääri muutub aina sagedasemaks ja julmemaks. Tegelikult me olemegi juba seal, sest elame pideva jälgimise ühiskonnas,» jätkas teadlane.

Davosis olevad teadlased viiatsid ka USA Riikliku Julgeolekuagentuuri NSA ulatuslikule kodanike ja teiste riikide juhtide telefonide pealtkuulamise ja inetrenetikasutuse jälgimisele.

«Valitsused selgitavad seda vajadusega jälgida terroriste, kuna kogu maailmas on terrorismioht kasvanud. Probleem on selles, et mida suudavad teha riigiesindajad ja luure, seda suudavad ka kurjategijad ja terroristid,» selgitas politoloog Joseph Nye.

Nye küsis, et mida inimestel tulevikus tuleks rohkem karta, kas Suurt Venda või kaikaid kodaratesse loopivat sugulast.

Hoolimata sellest, et tulevikust loodi üsna George Orwelli romaani «1984» visioon, kaaluvad tehnoloogilised saavutused siiski üles eraisikute privaatsusse tungimise.

«Minidroone saab saata inimesi jälgima ja neilt bioloogilist materjali varastama, kuid samas saab nendega ka head teha. Näiteks saata Ebola piirkondadesse haigustõrjet tegema,» nentis Nye.

Tehnoloogiaettevõtja Anthony Goldbloom selgitas, et nüüdset «Google`i põlvkonda» ei huvita enam privaatsus.

«Psühholoogiast on teada, et inimesed käituvad alateadlikult paremini kui nad teavad, et neid jälgitakse,» jätkas ettevõtja.

Maalima Majandusfoorum Šveitsis Davosis kestab kuni 24. jaanuarini. Sinna kogunes umbes 2500 maailma juhtivat poliitika- ja äritegelast.

Tagasi üles