Venemaa võimuesindajate sõnul on maailma suurima mageveejärve, Baikali järve veetase rekordmadala ning selle põhjuseks on kuiv ilm ning kohaliku tööstuse liigne veekasutamine.
Paanika Venemaal: Baikali järve veetase on kurjakuulutavalt langenud
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
22. jaanuar 2015, 14:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Burjaatja hädaolukordade ministeerium edastas teate, et Baikali järve äärseid linnu ja asulaid on juba tabanud veepuudus, edastab AFP.
Baikali veetase on vaid kaheksa sentimeetri kaugusel miinimumveetasemest, mis ametlikult on 456 meetrit.
Burjaatja keskkonnaministri Juri Safjanovi kinnitusel on praegune veetase viimase 60 aasta kõige madalam.
Baikali järv ja ümbruskaudsed jõed toodavad hüdroenergiat.
Irkutski hüdroelektrijaam Angara jõel varustab piirkonna suurimat linna Irkutskit energiaga. Samuti saadakse sellest jõest vett. Hüdroelektrijaama toodetavat energiat kasutavad ka kohalikud suurtootmised, millest üks on alumiiniumitehas.
Angara jõel on kokku mitu hüdroelektrienergia jaama.
Burjaatja kuberneri Vjatšeslav Nagovitsõni sõnul on hakanud kohalikud maa-alused veeallikad kuivama, kalad kaduma ning metsatulekahjud sagenema.
Jõgede vee vähesus mõjutab ka Baikali veetaset.
Venemaa keskkonnaministeerium langetab järgmisel nädalal otsuse, kas lubada Baikali veetasemel langeda alla lubatud miinimumpiiri, et hüdroelektrijaamad saaksid rohkem vett.
Wikipedia: Ida-Siberi lõunaosas asuva Baikali järve pindala on 31 500 ruutkilomeetrit, maht 23 000 kuupkilomeetrit, suurim sügavus 1637 meetrit, keskmine sügavus 758 meetrit ja valgala pindala 560 000 ruutkilomeetrit.
Järve pikkus on 636 kilomeetrit ja laius kuni 80 kilomeetrit.
Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest ning vesi on väga selge.
Baikal asub tektoonilises nõos. Järves on 27 saart, millest suurim on Olhon.
Järve suubub 1123 jõge ja oja, millest suurimad on Selenge, Ülem-Angara ja Barguzin. Välja voolab Angara, mis suubub Jenisseisse ning millel on mitu hüdroelektrijaama.