Video: millest tekib vihma eriline lõhn?

Vihmapiisad

FOTO: SCANPIX

USA Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlased uurisid kiirjäädvustuskaamerate abil vihma ja selle lõhna.

Teadlased said jälile, et kui vihmapiisad langevad poorsele pinnale, siis vabastavad nad üliväikseid õhumulle, kirjutab Reuters.

Teadlased kasutasid kaameraid, mis jäädvustasid üle 1000 pildi sekundis.  Jäädvustati üle 600 vihmapiiskade langemise juhust.

Piltide uurimisel selgus, et kui vihmapiisk langeb poorsele pinnale, nagu näiteks mullale, muutub see lamedaks ning vabastab sellega pinnases olevaid mikroskoopilisi õhumulle.

Piisa langemisel pinnasele väljuvad sellest suure kiirusega õhumullid, mis segunevad õhuga.

Pinnases olevates õhumullides on aerosoole, mis annavad vihma ajal tekkiva erilise lõhna.

Teadlased märkasid, et õhumullid võivad sisaldada ka haigusetekitajaid, näiteks mullas elavaid baktereid nagu kolibakter.

«Piisa langemisel välja paiskuv õhumull kannab edasi ka baktereid. See võib olla üks põhjuseid, miks haigused levivad,» selgitati.

MIT esindaja Youngsoo Joung sõnul ei teatud varem, et vihmapiisad tõstavad mullast õhku, mis seguneb muu õhuga, luues samas erilise lõhna.

«Meie avastus aitab kaasa lahendamaks mõistatust, kuidas maapinnast pärit mikroobid õhus levivad ning inimesi ja loomi nakatavad,» selgitas uurija.

Uuring paljastas, et paduvihma puhul jõuab mullast õhku vähem õhumulle kui seenevihma puhul, sest esimesel juhul on liiga palju piisku.

MIT uurijad jätkasid, et nende avastus selgitab ka seda, miks kõrgelt atmosfäärist on leitud maas elavaid baktereid.

Õhumullides olevad pinnasebakterid levivad tuulega ning tormituul kannab vihma tekitatud lõhna kaugele.

Teadlased plaanivad edaspidi uurida kuidas õhumullid aitavad haigusetekitajate levikule kaasa.