:format(webp)/nginx/o/2015/01/20/3694579t1h90e7.jpg)
USA Wisconsin-Madisoni ülikooli uuring näitas, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ja sellega kaasnenud sotsiaalmajanduslik šokk mõjutas piirkonna looduskeskkonda.
Nõukogude Liidu kokkuvarisemine kahandas osade liikide arvu, kuid tõi rohkem hunte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 1991. aastast hakkas Venemaal suurte imetajate arvukus märkimisväärselt kahanema, edastab BBC.
Uuringu teinud keskkonnateadlaste sõnul on selle põhjuseks salaküttimine ning looduskaitsele vähene tähelepanu pööramine.
«Pärast Nõukogude Liidu kadumist hakkas 1990. aastate alguses kahanema metssigade, pruunkarude ja põtrade arvukus. Need kolm loomaliiki on väga erinevad ning elavad erinevates keskkondades. Seega ei olnud nende arvukuse vähenemise taga üksainus ja kindel keskkonnamõju, vaid mitmed,» teatas uuringu üks autoritest Eugenia Bragina.
Ta selgitas, et põdrad eelistavad metsa, kus on palju noori puid, mille võrseid nad saavad süüa. Metssead aga eelistavad põllumajanduspiirkondi, kuna seal saab põldudelt süüa. Karud aga paiku, kus on nii saakloomi kui marju.
Bragina jätkas, et hoolimata erinevatest ökoloogilistest faktoritest, on kõigi kolme liigi puhul täheldatud arvukuse kahanemist, mida seostatakse Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega.
Ta lisas, et sotsiaalmajanduslik šokk oli tunda kogu endise Nõukogude Liidu aladel ning iga mainitud liik sai seda tunda erineval viisil.
«Metssigadele mõjus näiteks see, et paljud põllumajandusmaad jäid sööti ning nende toidulaud muutus selle tõttu väiksemaks,» nentis Bragina.
Uuring näitas, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine mõjus ühele liigile hästi – hallhundile.
«Huvitavaks faktiks on see, et ajal, mil mitmete teiste liikide arvukus kahanes, hallhundi oma aga kasvas. Nõukogude Liidus kontrolliti huntide arvukust. Hundijaht oli populaarne, kuid pärast riigi kadumist ei tuntud enam jahipidamise vastu huvi,» teatas uurija.
Nõukogude Liidu kadumise järgselt kasvas huntide populatsioon 150 protsendi võrra. Oletatakse, et huntide jaoks tekkisid siis paremad tingimused, kuna mitmed teised liigid niiöelda liikusid eest.
Bragina sõnul on nüüdseks näha arvukuse vähenemise all kannatanud metsloomaliikide taastumist.
«Metssigade arvukus on nüüdseks suurem kui oli 1991. aastal ning seda hoolimata asjaolust, et nende arvukus oli vahepeal väga väike. Metssead on keskkonnaga hästikohanev liik ning nad leiavad uusi toiduallikaid,» jätkas loodusuurija.
Samuti on hakanud taastuma pruunkarude populatsioon.
Siiani on probleeme näiteks ilvesega, kuid selle senist väikest arvukust ei saa otseset seostada 1990. aastate alguse sotsiaalmajandusliku kokkuvarisemisega.
«Ootamatud ja järsud muutused riigi struktuuris ei mõjuta ainult inimesi, vaid ka looduskeskkonda. Loodust tuleb kaitsta, vastasel korral võib leida, et ökosüsteemi jaoks tähtsad liigid on hakanud välja surema,» teatas Bragina.