Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Teadlasi hämmastavad kosmilised raadiolained à la «Salatoimikud»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Austraalia Parkesi observatooriumi raadioteleskoop
Austraalia Parkesi observatooriumi raadioteleskoop Foto: Wikipedia.org

Austraalia Swinburne`i ülikooli teadlaste sõnul tegid nad avastuse, mis on lausa midagi kunagise menuseriaali «Salatoimikud» vallast.

Austraallastel õnnestus reaalajas tabada kosmosest pärit tundmatuid raadiolaineid, edastab news.com.au.

Kummalised raadiolainete võimsad pursked avastati juba 2007. aastal ning seda on dokumenteeritud veel üheksal korral.

Kosmilised raadiolainetepursked kestavad vaid millisekundeid, kuid nende sekundite ajal toodavad nad rohkem energiat kui meie Päike miljoni aastaga.

Seni ei ole teada, mis neid purskeid põhjustavad. Oletatakse, et selle taga on kas musta auku kadunud või väga tugevat magnetvälja omavad neutrontähed, mis saadavad välja võimsaid purskeid.

«Teada on vaid fakt, et raadiolainetepursked pärinevad väga kaugelt, 5,5 miljardi valgusaasta kauguselt,» selgitas purskeid reaalajas talletanud astrofüüsik Emily Petroff.

Reaalajas tähendab siinsel juhtumil seda, et purse tabati kohe kui see Maani jõudis. Varem saadi pursete kohta infot nädalaid või isegi aastaid hiljem.

Teadlased püüavad saladuse lahendada, kuid seni ei ole seda suudetud.

Kui leitakse raadiolainepursete allikas, siis võib see olla esimeseks sammuks tähtedevahelise ruumi koostise väljaselgitamisel.

Purse levib läbi tähtedevahelise aine ning levib seda laiemale alale, mida tihedam see aine on.

Petroffi sõnul annab tähtedevahelises ruumis leiduva aine kindlaks tegemine võimaluse saad uut infot universumi tekke kohta. Selleks on aga esmalt vaja saada veelgi täpsemaid andmeid raadiolainetepursete kohta.

Kummaliste raadiolainete purskeid on uuritud Austraalias New South Walesis asuva Parkesi observatooriumi raadioteleskoobi abil, mis on 64-meetrise läbimõõduga parabooltaldrik.

Tagasi üles