Gümnaasiumipõlvest saati filme ja sketše teinud ning loodusfotograafiaga tegelenud Sander Jahilo saatis konkursile stsenaariumi “Rauapuudus”, mis räägib uduses rabas metsalisega kokku sattunud matkasellist. Metsaline hakkab ebamugavaid küsimusi esitama, kuid lõpuks leiavad nad ühise keele ning kõik ellujääjad jäävad rahule.
Kolumbia päritolu režissöör Carlos Eduardo Lemses Lopez pääses finaali stsenaariumiga “Äärmiselt ebatõenäoline”. Noor Sten hõljub pärast ühe naisega tänaval kokku põrkamist mõne sentimeetri kohal maapinnast. Vana Sten rändab ajas tagasi, et takistada end selle naisega kohtumast, kuid otsustab minna tagasi tunde varem, et nautida ühes kohvikus toitu. Kohvikus mõistab Vana Sten, et ta kaotas oma märkmed mineviku kohta ja alustab meeleheitlikku otsingut, et tuletada meelde, kus ja millal ta seda naist kohtas.
Sotsioloogina igapäevast leiba teeniva Peeter Vihma lühifilmi stsenaarium “Ila” jutustab õudse loo meid kõiki ees ootavast paratamatusest – vanadusest. Vastu tahtmist viiakse vanadekodusse ka Otto ja loomulikult tahab ta kohe koju tagasi. Kuid ta ei tea veel, kui väga ta kojusaamist igatsema hakkab ja kui raskeks see osutub, kuna koht, kuhu ta on sattunud, ei ole päris tavaline vanadekodu.
Stsenaristi Indrek Paabuski lühifilmi “Femen” idee tekkis meediat jälgides, kui regulaarselt kajastati naisliikumise Femen protestiaktsioone. Kui naised võtavad õigluse mõistmise enda kanda, siis klassikalised kaevikusõja reeglid enam ei kehti. “Femen” on lugu noortest neidudest, kes omal moel üritavad maailma paremaks muuta, küsimata endilt, kas sel kõigel on mõtet. Filmi märksõnadeks on mineviku varjud, kättemaks, naiselik veetlus, tärkavad tunded ja surm.