Briti Surrey ülikooli uuring paljastas, et silmade sulgemine aitab juhtumeid ja detaile paremini meelde tuletada.
Silmade sulgemine aitab paremini meelde tuletada
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. jaanuar 2015, 16:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased katsetasid inimeste võimet detaile meenutada näidates neile kuriteostseene, edastab BBC.
Loodeti, et katsealused suudavad detaile paremini meenutada kui neid küsitlevad politseinikud.
Kahes katses osales kokku 178 inimest. Esimese filmis näidati neile ühes majas parandustöid teinud töömeest, kes enne lahkumist varastas paigast mitu asja.
Siis paluti katsealustel nähtut meenutada, esmalt silmad lahti ja siis silmad kinni. Neile esitati vastavasisulisi küsimusi. Küsimuste esitaja oli kas sõbralik või mittesõbralik.
Isikud, kellel tekkis küsitlejaga side ja kellel olid silmad kinni suutsid 17 küsimusest kolmele neljandikule vastata õigesti.
Kuid neil, kelle ei tekkinud sidet ning kelle silmad olid lahti, vaid 41 protsenti vastasid õigesti.
Analüüs paljastas, et silmade kinni panemine aitab detaile meenutada täpsemalt, kuid kaasa aitab ka see kui küsitleja ja küsitletava vahel tekib side.
Teises katses paluti katsealusel meelde jätta, mida nad kuriteopaiga filmis kuulsid.
Jällegi ilmnes sama. Meenutamine oli lihtsam kui silmad olid kinni ning küsimustele vastamine toimus sõbralikus keskkonnas.
Uuringu juhi Robert Nash sõnul aitab meenutamisel silmade kinni panemine kaasa, et väljapool olev ei segaks meenutamist.
«Silmade sulgemine aitab visualiseerimisele kaasa. Teine katse näitas, et silmade sulgemine mängib rolli ka audioinformatsiooni meenutamisel,» nentis uurija.
Plymothi ülikooli teadlase Tim Hollinsi aravtes peaks politsei hakkama ülekuulamisel kasutama ka silmade sulgemise meetodit.