/nginx/o/2015/01/16/3684663t1ha8d0.jpg)
Hiljutine uuring näitas, et sebradel aitavad triibud hoida Aafrika kuumuses kehatemperatuuri normaalsena ning ennetada ülekuumenemist.
Miks sebral on triibud? See ei ole kamuflaaž
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljudel Aafrikas elavatel loomadel on triibuline karvkate, kuid sebrade oma on kõige silmatorkavam, edastab Live Science.
Teadlased on pikka aega pead murdnud, milleks sebrade must-valged triibud vajalikud on.
Osa on välja pakkunud, et see on ende loomade jaoks sobiv kamuflaaž ning aitab peituda kiskjate eest. On ka neid, kelle arvates kaitseb sebrade triibuline karvkate neid haigusi kandvate putukate nagu tsetsekärbsed ja nende hammustuste eest.
Kolmanda variandina on toodud, et sebrade triibud aitavad kehatemperatuuri normaalsena hoida, kuna heledad osad ei kuumene nii palju kui tumedad.
Paljud teadlased on veendunud, et triipudel on hoopis mitu funktsiooni.
USA California ülikool tegi seni kõige laialdasema sebrauuringu, uurides nende loomade elu ja käitumist 16 erinevas Lõuna- ja Kesk-Aafrika paigas.
Uuring näitas, et sebra triipudel on seos temperatuuri ja keskkonnaga, mitte niivõrd aga kiskjate ja tsetsekärbestega.
«Sebral olevad triibud on temperatuuri reguleerijad, mitte niivõrd putukate peletajad. Esitasime küsimuse, et kas sebrade triibud kaitsevad neid kiskjate eest? Ka teistel loomadel on triibud, kuid need ei kaitse neid kiskjate eest. Seega peaks sama kehtima ka sebrade puhul. Teisi loomi hammustavad samuti putukad ja neil ei pruugi olla triipe,» selgitas uuringus osalenud teadlane Ren Larison.
Ka teistel Aafrika loomadel on kehatemperatuuri reguleerimissüsteem, kuid sebradel on see ilmsem ja võimsam.
Larisoni sõnul on on sebral triibud vajalikud, kuna need töötavad jahutussüsteemina. Sebrad seedivad toitu aeglasemalt kui teised Aafrika loomad ning selle tõttu on ta kehal vaja enam kuuma eest kaitset.
Sebrad on Aafrika keskpäevase päikese käes tunde süüa otsimas ning keha vajab pidevat jahutamist.
«Sebrad vajavad palju süüa ning söögi otsimisele kulub kaua aega. Jahutusmehhanism kulub ära ja see on neil omast käest olemas,» teatas Larison.
Teadlased leidsid, et väga selgelt eristatavate mustade ja valgete triipudega sebrad elavad Aafrikas ekvaatori juures, kus on väga kuum. Nõrgemalt eristatavate triipudega sebrad elavad aga lõunapool jahedamatel aladel.
See avastus toetab termoregulatsiooni teooriat, et sebradel on triibud keha jahutajaks.
Veel vajab katselist kontrollimist oletus, et sebra valgete triipude karvad tekitavad kehal «tuuletõmbuse».
Edaspidi tahetakse teha katse, milles pannakse sebradele termomeetrid ja sensorid, mis jälgivad ja mõõdavad kehal ja karvadel toimuvaid muutusi.