Gröönimaal oli enne rauaaega meteoriidiaeg

Telgi nime kandev meteoriiditükk, mille kaal on 31 tonni

FOTO: Wikipedia.org

Gröönimaal elanud eelajaloolised kütid elasid niiöelda meteoriidiajal, kuna nad kasutasid relvade valmistamiseks kosmosekivimit.

Taani arheoloogid leidsid tõendid, mille kohaselt rohkem kui 1200 aastat tagasi valmistati Gröönimaal relvi ja tööriistu meteoriidist, edastab Daily Mail.

See oli ligi 300 aastat varem kui viikingid Islandilt Gröönimaale jõudsid ning rauamaagist saadud raua kaasa tõid.

Gröönimaa on enamjaolt kaetud jääga ning seal ei ole maavarasid. Teadlased oletavad, et meteoriidi avastamine ja selle kasutuselevõtt käivitas  varasemast paremate relvade ja tööriistade valmistamise.

Meteoriit võis kukkuda Gröönimaale umbes 10 000 aastat tagasi lagunedes kaheksaks suureks tükiks.

Enamik Gröönimaa alast on kaetud jääga. Esimesed inimesed võisid sinna saabuda umbes 2500. aastal eKr ning Kanada polaaraladelt saabus sinna mitmeid immigrantidelaineid.

Varajaste inuitide Saqqaqi kultuur õitses Gröönimaa lääneosas 800 – 2500 eKr.

700 eKr ilmnes uus kultuur, Doresti kultuur, mis kestis kuni 1300 pKr.

Niinimetatud Thule inuitid hävitasid ja assimileerisid varasema kultuuri ning võtsid üle meteoriidist relvade tegemise.

Viikingid saabusid Gröönimaa lõunaossa esmakordselt 980. aastal pKr.

Suurte meteoriiditükkide seas oli näiteks Telgi nime kandev, mis kaalub 31 tonni ning Mees, mille kaal on 22 tonni. Samuti naine, mis kaalub 2,5 tonni ja pooletonnine Koer.

Need meteoriiditükid asuvad USAs Ameerika loodusmuuseumis ning need jõudsid sinna tänu 19. sajandi polaaralade uurijatele.

Neid nüüd uurinud Taani teadlased jõudsid järeldusele, et iidsed inuitid lõikasid meteoriitidelt tükke, mida sulatati ja töödeldi igapäevaeluks vajaliku tegemisel.

Uuringus ilmnes, et nad olid kuni 40 kilogrammiseid meteoriiditükke ära kandnud paikadest, kuhu meteoriidid olid esmalt kukkunud.

Gröönimaal tehtud uuring paljastas, et pinnases oli palju jälgi meteoriidi töötlemise ja neist abivahendite valmistamise kohta.

Leitud tööriistade analüüs näitas, et need on osaliselt meteoriidist sisaldades suures koguses niklit.

Arheoloogide sõnul hakkasid Gröönimaa Dorseti inimesed kasutama meteoriite kaheksanda sajandi keskel ning neist valmistatud relvad ja tööriistad jõudsid ka Kanada aladele.

Viikingid ei kasutanud enam niipalju meteoriite, kuna nad oskasid rauamaagist rauda sulatada.

Tagasi üles