Kerli Kõiv: ma ei taha enam laulda, kuidas olin purjus või pilves

Kerli Kõiv jagas Kaubamajas kallistusi ja autogramme, 01.09.2008 Foto: Photo Factory

Täna oli Uuno Raadio hommikuprogrammi saatejuhtidel Aleksander Otsal ja Erik Lillel külas lauljatar Kerli Kõiv.

Kerlile meeldis eriti see, et reporterite küsimused ei olnud tavapäraselt traditsioonilised ning nagu muuseas ütles staar intervjuu lõpus välja ka oma uue plaadi nime.

Kas sinu jaoks Kerli on kell üheksa hommikul liiga varajane kellaaeg?

Ei ole. Ei ole liiga varajane siin Eestis ega ka USA-s, sest kõik minu päevad on nii intensiivsed kogu aeg. Aega ja ruumi minu jaoks ei eksisteeri tegelikult. Ma ei tea näiteks mis kuupäev või päev tänagi on.

Täna on teine september. Kas sa täna hommikul oled jõudnud juba saunas käia?

Täna hommikul ei ole jõudnud veel ja üleüldse ei ole ma veel saunas käinud. Aga kui koju lähen, siis vihad juba ootavad.

Kui suurt temperatuuri saunas saada tahad?

Meil on 100-aastane korralik saun. Meil on temperatuur selline, et kui ikka sisse lähed, siis kohe higi tilgub. See on ikka õige saun.

Sul on uus plaat hetkel väljas ja sa oled sunnitud käima mööda igasuguseid toredaid eesti meediaettevõtteid ning jagama ka autogramme. Kas sul ei teki selline tunne, et tegelikult tahaks olla hoopis kodus oma vanemate või sõprade ringis? Või on see sinu jaoks loomulik, mis uue plaadiga kaasas käib?

See on selline hästi kahe otsaga asi. Näiteks eile oli mul autogrammide jagamine Kaubamajas ja ma mõtlesin, et issand, kas keegi sinna üldse kohalegi tuleb. Aga lõpuks oli kolm tundi, kuni Kaubamaja kinni pandi, vaja autogramme jagada. Mul on praegu näiteks sõrme peal vill.

Inimeste vastuvõtt on hästi soe olnud ja kui sa saad nendega kallistada ja jagad seda inimlikku kontakti, siis on see hoopis midagi muud, kui sa oled lihtsalt keegi kellest nad ajakirjast loevad. See on nii oluline. Aga samas, vanaema tahaks ka näha.

Palju sa üldse fännidega suhtlust harrastad?

Ma harrastan seda hästi palju, sest see on minu arvates artistitöö kõige olulisem osa üldse. Ma ise näiteks hoolitsen oma veebilehtede eest, vastan kirjadele ja postitan igasuguseid videoblogisid ja hoian fänne kõigega kursis, mis minu elus toimub.

Kas sa esitad täna veel mõnel oma kontserdil lugu "Beautiful Inside"?

Mulle tundub, et ma olen sellest loost välja kasvanud. Kunagi kui ma selle kirjutasin, siis ma olin vihane pubekas. Seal oli näiteks selline salm, et "ma ärkan ja ma ei saa aru kas ma olen purjus või pilves". Aga tegelikult polnud ma ise kunagi olnud purjus või pilves.

Ma lihtsalt tahtsin olla karm rokitśikk. Ma ei kujutanud ette, et kuidas ma laulan siis ilusatest asjadest. Et tuleb ikka loosse panna midagi karmi ja pahelist sisse. Ma olin siis 16-aastane ja ma ei tahaks täna enam laulda, kuidas ma olin purjus ja pilves. Tahaks nagu midagi ilusamat luua.

Kas sa nüüd tead, mida sa teha tahaksid?

Olen viimasel ajal hakanud ise hästi palju produtseerima ja programmeerima ning üksinda lugusid kirjutama. Ma tahaksin enda lugudes sees hoida popi elementi, aga oma järgmist plaati tahan kindlasti pooleldi tulla Eestisse lindistama. Et saaks näiteks eesti iidseid instrumente sinna peale panna. Miksida ikka nii, et oleks midagi uut.

Oma järgmist plaati ei saa sa ju enam neli aastat teha. Millal on plaanis hakata järgmist plaati salvestama?

Ma kogu aeg kirjutan. Mul on hetkel sahtlis mingi sada lugu. Aga kas nad on kõik väga suurepärased, seda ma ei tea. Kõik ei ole puhas kuld. Mu lemmik vabaaja veetmine on see, kui ma istun maha ja hakkan muusikat kirjutama. See on minu jaoks lõbu mitte töö.

Kas järgmise plaadi nimi on juba välja mõeldud?

On küll, jah. Ma ei taha seda veel otsustada, sest mu mõte muutub sada korda, aga ma tahaks selle nimeks panna I.NIMENE. Just punktiga, sest sõna "nimene" tähendab rumeenia keeles "mitte keegi" ehk siis "I Nimene" - "Mina Mitte Keegi" - "I Nothing".

Mida ütleksid lõpetuseks negatiivsetele netikommentaatoritele?

Ütleks seda, et kui te kellestki halvasti kirjutate, siis mõelge näiteks koolivägivalla peale. Kui see kool saab läbi ja koolivägivald saab läbi, siis te tegelikult lähete edasi Delfisse netikommentaatoriks ja siis see koolivägivald jätkub teil seal.

Inimestel võiks olla rohkem mõistmist südamel. See inimene, kellest te kirjutate neid inetuid netikommentaare on ju ka lihtsalt inimene.

Mulle teeb haiget negatiivsete netikommentaaride lugemine. Kuidas sina suhtuksid sellessse, kui sada inimest kirjutab, et sa oled abordijäänus? Ei meeldi ju? Teeb ju haiget?

Ma püüan neid kommentaare mitte lugeda, sest õnnelik inimene ei lähe ju teisele halvasti ütlema.